Päästeameti peadirektor: päästjate palgad tõusevad kuni 4000 krooni (2)

Päästeameti peadirektor: päästjate palgad tõusevad kuni 4000 krooni

 

Eile lõpetas päästeameti peadirektor Kalev Timberg kohtumisega Orissaare komandos oma tänavuse ringsõidu mööda Eesti päästekeskusi.

Timbergiga oli kaasas Lääne-Eesti päästekeskuse direktor Ivar Kaldsaun. Meeste sõnumi kohalikele pritsumeestele võib kokku võtta lausega: “Ehkki enamikus komandodes muutub tööaeg, tõuseb päästeametnike palk kuni 4000 krooni.”

“Päästeteenistujate palgatõus on enam kui kindel,” kinnitas Timberg eile hommikul Orissaare päästjatele. “Siseminister Jüri Pihlil oli tahe see palgatõus eelarvesse panna ning jutt selle kohta, et raha ei ole tegelikult olemas, pole tõsi,” väitis päästeameti peadirektor Oma Saarele.

Ta lisas, et ehkki eelarve ei ole küll veel parlamendis vastu võetud, usub ta, et poliitikud ei ole nii rumalad, et enne kohalike omavalitsuste valimisi hääli ära lõigata, jättes päästjad, konstaablid ja õpetajad palgatõusuta. “See raha leitakse,” oli kindel Timberg, kelle sõnul on muutused töö ja palga osas olnud poliitilise, teenistusliku ja rahalise kokkuleppe küsimus ning mehed on suhtunud sellesse suhteliselt mõistlikult.

Üleminek ööpäevaselt 12-tunnisele vahetusele

Loomulikult võib juhtuda, et muutuste tõttu – mis tähendab enamikes komandodes üleminekut seniselt 24-tunniselt töövahetuselt 12-tunnisele (Orissaare komando jääb esialgu 24-tunnise tööaja juurde) – otsustavad mõned mehed töölt ka lahkuda. Siiski on peadirektor kindel, et päästeteenistus mõne mehe tõttu veel kokku ei kuku.

Kaldsaun lisas, et eelmine suurem muudatus oli päästjatel 1992. aastal, kui muututi nõukogude tuletõrjest Eesti päästesüsteemiks. “Vahepealsel ajal on olnud juhtimistasandi muutused,” lisas ta, märkides, et praegu räägitakse esimesest komandode töörežiimi muutusest Eesti päästesüsteemi 15–16-aastase ajaloo vältel.

Lääne-Eesti päästekeskuse direktori sõnul on päästjate palgatõusud jäänud siiani 600–1000 krooni piiresse, kuid uuest aastast tõuseb päästeametnike palk sõltuvalt kvalifikatsioonist ja ametikohast 2000–4000 krooni. Rahanumbrites tähendab see, et nii pritsumeeste kui ka teiste süsteemis töötavate ametimeeste- ja naiste brutopalgaks kujuneb 10 000–12 000 krooni, millele lisandub tasu ületundide ja eraldi väljakutsete eest. Siiani on päästeteenistujate palgad olnud 6000–8000 krooni.

Timbergi hinnangul on päästeteenistuses palgatõusu oodatud kaua ja kannatlikult ning päästjad on missioonitundega inimesed. “Tööd on tehtud tihti viletsates tingimustes, nurinata,” sõnas peadirektor.

Komandod jäävad alles

“Meie kõikide ümberkorralduste aluseks on see, et kõik komandod jäävad alles,” ütles Timberg eile, lisades, et päästeteenistujate arvu samas ka ei suurendata – nii nagu see on 2670, väikese kõikumisega, nii ka jääb. “Meie efektiivsus sõltub ennekõike heast tehnikast, headest meestest, kes saavad väärikat tasu ja on hästi välja õpetatud.”

Miks on aga päästeametile omane nn väikevenna sündroom: maakomando ütleb, et nemad said oma päästeauto linnast, linnamehed – et nende oma on pärit pealinnast? Kaldsaun nentis, et osa pritsuautosid liigubki neil rotatsiooniga edasi, kuid samas on ka maakomandod uusi masinaid saanud. “Kui me soetame liisinguga uue päästeauto, mis maksab 6 miljonit krooni, siis on tal garantiiaeg ja selle aja jooksul on vaja autole anda koormust – et vead tuleksid välja ja saaksid remonditud,” selgitas ta.

“Kui me paneme selle masina väikesesse maakomandosse, kus ta kasutus on väga väike ja teatud eriseadmed leiavad rakendust vaid kord aastas, ei pruugi kõik vead välja tulla ning see võib hiljem osutuda riigile väga kulukaks.” Kaldsauna kinnitusel ei ole nõndamoodi tugikomandosse jõudnud masin siiski teistest kehvem, sest pritsuauto töötamise eaks loetakse 30 aastat.

Kas leitud mürsud lõhatakse kohapeal või viiakse praamiga üle väina?
Päästeameti peadirektor Kalev Timberg kinnitab, et näiteks Sõrve poolsaarelt leitud ohtlikud lõhkekehad tehakse kahjutuks Saaremaal.

“Praamiga neid mandrile ei veeta, selles osas võivad kõik rahulikud olla,” ütles ta, meenutades, et kui saarlased ei olnud omal ajal päri isegi sellega, et inimestega koos veetakse parvlaeval sigu, on täiesti normaalne, et inimestega koos ei sõidutata mürske ja muid lõhkekehi.

Timbergi sõnul tehakse mandril lõhkekehade kahjutukstegemiseks koostööd kaitseväega ja neis paigus, kus kaitseväge pole, kohaliku omavalitsusega. Seda, kus kahjutustatakse ohtlikke leide Saare maakonnas, päästeameti peadirektor ohutuse huvides ütlema ei soostunud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 95 korda, sh täna 1)