Abrukal asjad edenevad ja päevad on tegusad

Abrukal asjad edenevad ja päevad on tegusad

 

November tiksub tasapisi. Päevi on nii- ja naasuguseid. Vahel kipub aeg venima ja päeva teekond hommikust õhtusse on üüratult pikk, samas libiseb aeg nähtamatult peost, hoia teda või kinnastega kinni. Nii kaugele on vanajumal meid aidanud ja kui me ise usinad oleme, aitab edasigi, kuidas siis muidu.

Vaatamata sellele, et tormituuled üritavad saareelanike liikumisvabadust piirata, elab ja hingab Abruka tavapärases rütmis. Hetkel tundub Abruka-aeg tegevust täis olevat. Teisipäevane regulaarreis Abruka–Roomassaare liinil tuli küll tormituulte tõttu ära jätta, aga see-eest kolmapäeval, kui laevaliiklus taas võimalik, külastas Abruka saart ridamisi tegusaid ametimehi Kaarma volikogust ja vallavalitsusest. Kaarma valla külaelukomisjoni liikmed Inga Teär, Irja Lepik ja komisjoni esimees Aive Sonets. Et asi ametlik ja protokollitud saaks, selle eest hoolitses vallasekretär Eeve Näälik.

Kuna eelpool loetletud prouade näol on tegu eranditult kaunite ja vitaalsete daamidega, oli endastmõistetav, et mõni härrasmees neil saatjaks kaasas oli. Kes sobinuks selleks paremini kui vallavanem Ülo Vevers isiklikult?
Tegu polnud pelgalt viisakusvisiidiga või väljasõiduga sügisesele Abrukale. Asi oli ikka asjalik ja ametlik ka.

Põhieesmärgiks Abruka saare üldkogu reglemendi muudatusettepanekute arutelu. Valdav osa abrukalaste väljapakutud ettepanekutest, mis seaduseraamidesse ära mahtusid, oli reglementi lisatud. Samuti oli meeldiv tõdeda, et neid ettepanekuid, mis ühte või teist otsa pidi seaduseraamidesse ei mahtunud, kuid on Abruka jaoks olulise tähtsusega, ei heidetud kõrvale, vaid neile oli võimalik lahendus välja pakutud. Külaelukomisjoni liikmed tutvusid valla poolt Abrukale tehtud investeeringute ja püstitatud rajatistega.

Samuti tunti huvi meie probleemide vastu. Selle eest, et tuba soe ja aurav kohv soojade pirukatega laual oleks, hoolitses raamatukogu perenaine Helle Kesküla. Koosviibimine oli meeldivalt sõbralik ning arutelu igati asjaette. Õhtul isekeskis kokkuvõtteid tehes turgatas pähe mõte: kui ametnike asjalikud külaskäigud Abrukale alati nii meeldivad oleksid, siis tahaks kohe laua katta ja saunaahju ning kaminasse tule läita, et päev pikem püsiks ja meeldiv seltskond saarel kauem viibiks.

Homme tõotab Abrukal tulla tihe ja tegus sügispäev. Kui ilmavana vingerpussi ei mängi, siis hommikul kell 9 väljub Roomassaare sadamast liinilaev “Heili” Tõnis Siplase juhtimisel, et tuua Abrukale päästeameti spetsialistid, loomulikult peaks laevas jaguma ruumi ka asjasthuvitatuile. Algusega kell 10 toimub Abruka elektrijaama juures tuletõrje ja päästeameti õppepäev, et jagada oskusteavet ja tarkusi Abruka priitahtelistele pritsu- ja päästemeestele, keda praegustel andmetel on 17 meeshinge.

Samas on ka otsustatud, et kui huvilisi peaks juurde tulema või kui kõik, kes soovi avaldanud, ei saa mõned mõjuval põhjusel õppusel osaleda, korraldatakse vastavasisuline koolitus veel mõnel teisel sobival ajal, siis kas või koolituse juba läbinute juhendamisel. Meretagune asi ju meil ja see vana tõde, et uppuja päästmine ikka eelkõige uppuja enda asi on, käib Abrukal küll täie ette. Abist oleks muidugi patt keelduda, aga siin saarel on alati oma jõududega hakkama saadud ja küllap saadakse edaspidigi. Selleks peab aga teadmisi ja oskusi olema.

Pritsu- ja päästemehe oskused ning tarkused on muidugi tarvilised asjad, aga vaata mardijooksmiseks on ka teadmisi vaja. Laupäeval on ka mardipäev ja mine sa tea, millal ja kuhu Mart võib sisse astuda. Aga igal juhul tuleb vana kombe kohaselt Mardid sisse lasta. Lisaks kõigele on pühapäeval isadepäev. Sellest aga, kuidas nädal Abrukal lõppes, juba järgmisel korral. Seniks aga näod naerule või muigele vähemalt, elu on ju tore ja elamist väärt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)