Nädala jagu liikumislusti lõpeb õhupallipeoga

Nädala jagu liikumislusti lõpeb õhupallipeoga

 

Esmaspäevast alates on Kuressaare ametikooli liht sustatud õppekavade ja Kallemäe kooli Kuressaare filiaali toimetulekuklasside õpilased üheskoos tervisenädalat pidanud. Tegemist on kolmandat aastat toimuva üritusega, mis pakub koostegemis rõõmu ja liikumislusti ligi poolesajale koolinoorele.

ESMASPÄEV. Õpilased koos õpetajate ja abilistega kogunevad spordikeskusesse, kus avasõnad ütlevad ettevõtmise peakorraldaja ametikooli sotsiaalerialade õpetaja Kai Rannastu ning Kuressaare linnapea Urve Tiidus.

“Iga üritus on täpselt nii hea, kui aktiivsed me ise oleme, kui palju endast sinna sisse paneme,” innustab Rannastu. “Sport on tervis. Pea püsti!” julgustab linnapea noori.

Õpetaja Ivar Metsküll saadab osalejad soojendusringile. “Kaks ringi, kaks ringi! Kes ei jaksa, teeb vähem, kes jaksab, võib ka rohkem,” ergutab ta raja ääres.

Edasi tehakse põhjalik soojendusvõimlemine, sest enne võistluste juurde asumist tuleb lihased korralikult ette valmistada. Siis ei pea hiljem terviseprobleeme kartma. (Ennem soojendust teatas küll üks noormees, et ta olla ennist oksendanud, aga loodetavasti oli see tingitud pigem võistluseelsest ärevusest kui mõnest terviserikkest. Pealegi, poisi jutu järgi olla ta võrreldes möödunud aastaga palju kiirem, sest trenni sai vahepeal tehtud kõvasti.)

Nonii, kui lihased soojad, siis poisid saali korvpallilahingut pidama, tüdrukud aga aeroobikat tegema. Õpetaja Heli Jalaka eestvedamisel hüpeldakse muusikarütmis hoogsalt ning esimeste julgetega liituvad peagi ka kaasõpilased ja pedagoogid, kes seni vaikselt pingiserval juttu ajanud.
Saali servas toolidel ootavad spordisõpru suured kausid tervislike paladega – tükeldatud porgand ja lillkapsas. Enne veel tuleb aga näidata oma osavust mõnes teatevõistluses.

TEISIPÄEV. Pärastlõunaks on ilm täpselt selline, et plaan B (filmi vaatamine ruumis 201) käiku ei lähe. Plaan A näeb aga ette maastikumängu Kuressaare tervisepargis.

Rajale minnakse paarikaupa, kolmekaupa, kambakesi. Ülesanne kõigil üks: leida raja äärde pandud ülesanded, need lahendada ning õnnelikult lõppu jõuda, kus ootavad kuum jook ja väike turgutus. Porgandid on asendunud kompvekkidega.

Lahendamist vajavad ristsõnad, salakirjad ja muu selline osalejatele üle jõu ei käi. Kõik leitakse ja tehakse ära.

On neid, kes võtavad maastikumängu võistlusena. Jooksuetappidesse pannakse kogu jõuvaru, ülesannetesse kõik teadmised. On neid, kes naudivad karget sügisilma, võttes asja kui mõnusat jalutuskäiku. Igale oma. See ongi selle nädala juures kõige tähtsam. Kedagi ei sunnita, kedagi ei kästa. Igaüks teeb vastavalt oma võimetele. Tugevamad aitavad nõrgemaid, kõik saavad hästi läbi.

Aivo koos paari kaaslasega on n-ö rajasulgejad. Viimased tulijad, kel jätkub aega omavahel kooliasjadegi arutamiseks. “Ma tõesti loodan, et ametikool teeb minust kolme aastaga tõelise töömehe,” lausub kinnisvarahoolduse esimesel kursusel õppiv Aivo südamest, vaatab tee peal kõrguvat mäetõusu ning ütleb elutargalt: “Selg sirgu, siis saab üle igast mäest!”

KOLMAPÄEV. Taas kell üks kogunetakse, seekord Rüütli spaasse, kus noorte päralt on bassein ja jõusaal.

Vanemad noormehed valivad enamasti jõusaali, kus käiku lähevad jooksulint ja tõstekang (küll kollaste raskusketastega, küll ilma), jalgratas ja keeruplaat. Viimased pakuvad kehalist tegevust ka paarile tüdrukule.
Kui jõusaalis valitseb mõneti vaoshoitud õhkkond, siis ujulast ei leia mitte ainsamatki inimest, kes poleks justkui pisikesi säravaid energiapallikesi täis tuubitud. Lusti jagub küllaga.

Jagub lastebasseini, jagub suurte omasse, jagub mullivanni ja liumäele. Viimane on nii populaarne, et treppi mööda lookleks justkui sajajalgne, kes üles jõudes kannatamatult jalalt jalale tammub, vaevalt oodata mallates, mil eelmine jalapaar torusse kaob ning hetke pärast vahutavatest lainetest peanupu õhu kätte pistab. Ja klõpsti nagu legotükike sajajalgsega esimesel trepiastmel uuesti ühineb.

Kuigi korraldajatel on kokku lepitud, et lisaks isepäisele veemõnude nautimisele, juhendab soovijaid ka vesivõimlemise treener, viimast spaal siiski anda ei ole (kaadrivoolavus olla nii suur, et töötaja, kellega kuu tagasi kokkuleppeid sõlmiti, ei pruugi enam tööl olla ning temaga koos näikse kadunud olevat ka vastav info – selliseid selgitusi jagati hämmeldunud asjaosalistele). Olukorra lahendab Heli Jalakas.

Olgugi, et see on tal esimene kord juhendada õpilasi, kes rinnust saati vees, mitte kuival saalipõrandal, tuleb see tal väga hästi välja. Tõestuseks võib pidada kas või seda, et kümmekonna naishinge sekka ujub tasahilju ka üks tõsine mees, kes näib märga võimlemist suisa nautivat. Pole siin midagi, et naised võimelgu, mehed kakelgu.

Muuseas, kui esmaspäeval istus nii mõnigi noor spordisaalis pealtvaatajana, ise sellise näoga, et no mina küll teie harjutusi siin kaasa ei tee, siis täna on sellised ilmed kui peoga pühitud. Tähendab veega.

NELJAPÄEV. Neljas päev kuulub traditsiooniliselt ratsutamisele, kuid sel aastal on vihmad maapinna nii pehmeks kastnud, et hobuste selga seekord ei saadagi. Püüa sa ise põlvini mudas mütata, seljas kümne koolikoti jagu raskust.

Hobuseid kaetakse seekord teepervelt, see-eest Kaali kraatrijärve üsna lähedalt. Mõne jaoks on see suisa esimest korda näha seda nn päikesepesa.

Mõni päev peabki selline rahulikum olema, leiavad õpetajad ja rõõmustavad koos lastega, et linnast välja saadi.

REEDE. Täna peavad projektiosalised pidu. Õhupallipidu nimelt. Saavad kokku, muljetavad möödunud päevadest, naudivad õhku. Värvilise kummimaterjaliga kaetud õhku. On muusika ja etteasted. Kindlasti ei puudu pidulaualt kringel ja puuviljad.

Operaator Arni Ots näitab möödunud kahe aasta tervisenädalatest tehtud videoülevaadet. Kui hästi läheb ja montaažiks aega jagub, siis saab ka näha juba tänavust.

Idee sellise nädala korraldamiseks saadi Kai Rannastu sõnul Itaaliast. Ametikooli õpetajad käisid külas sealsel sõpruskoolil, kus õpib palju erivajadustega noori, ning nende tervisenädalast eeskuju võetigi.

Esimese ürituse lõppedes plaaniti, et edaspidi võiks ettevõtmist vedada linn (toetust saadakse nagunii terviseedenduse projektirahadest) ning osavõtjate ring võiks olla laiem. Kaasata saaks ka näiteks lastekodulapsi, selgitas Rannastu. Aga erinevatel põhjustel on projekt “Kõik koos” jäänud ametikooli õpetajate vedada.

Rannastu annaks enda sõnul hea meelega korraldamise kellelegi üle, kuna õpetajatöö kõrvalt on seda teha päris kurnav.

Igal aastal olla keeruline ka sobiva nädala leidmine. Kord on ametikooli mõni rühm praktikal, siis Kallemäe omad koolivaheajal. Nõnda saigi üritus tänavu alles novembrikuus teoks. Muud häda poleks miskit, aga õues olemiseks on ilmad liiga heitlikud ja kohati päris külmad. Nelja päeva põhjal jäi aga küll mulje, et osalevad noored päevi igati nautisid ja uusi innuga ootama jäid. Ja kui neljanda päeva lõpuks on üks noormees vastu võtnud otsuse, et jätab tänasest suitsetamise maha, siis tema tervis võitis sellest üritusest kohe kindlasti.

Eks näis, mis järgmine aasta toob.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 55 korda, sh täna 1)