Rauni ühistu laudaehitus teeb elanikud murelikuks

Rauni ühistu laudaehitus teeb elanikud murelikuks

 

Rauni POÜ kavatsus rajada Väljakülasse veel üks farmihoone on kaasa toonud farmi lähedal elavate inimeste rahulolematuse.

“Olemasoleva lüpsifarmi kogu ümbrus on sõnnikut täis, kord on seal hullemini käest ära kui kolhoosiajal,” rääkis Oma Saarele Väljakülaga seotud Ahti Mäe. “Nüüd tuleb veel lisaks vabapidamisega laut ja vedelsõnnik, nii et hais on garanteeritud.”

Rauni POÜ plaanib Väljakülas rajada vabapidamisel robotlüpsi tehnoloogiaga farmi 424-pealisele lüpsikarjale ja 180 noorloomale. Kavandatava farmikompleksi kõrval asub olemasolev laut, kuhu on plaanis mahutada 239 noorlooma ja 25 lüpsilt maas olevat lehma.

Uue farmikompleksi ehitamine annab Rauni ühistule võimaluse koondada veised vanadest lautadest uude keskkonnanõuetele vastavasse laudakompleksi.

Väljaküla laudast mõnesaja meetri kaugusel elava Peeter Vellamäe sõnul hakkab talle vastu asjaolu, et pärast uue lauda valmimist kulgeb sõidutee pikuti kahe lauda vahelt läbi. Vellamäe sõnul on sõidutee praegu väga halvas olukorras, aga tee remondiga seonduvat ei soostu arutama mitte keegi.

OÜ Alkranel koostatud veisefarmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt võib Väljaküla uue farmiga kaasneda negatiivne mõju piirkonna pinna- ja põhjavee kvaliteedile ja põhjaveevarudele. Negatiivne mõju võib kaasneda ka laudahoonete, silo- ning sõnnikuhoidlate lekkimisel, mil sõnnikust väljaleostuvad ühendid kujutavad ohtu põhja- ja pinnavee saastumiseks. Eriti suur on pinna- ja põhjavee reostumise oht just antud piirkonnas, kuna põhjavesi on reostuse eest nõrgalt kaitstud.

Samuti on võimalikud lõhnaprobleemid ja tolmu teke ning teede kvaliteedi halvenemine seoses farmi teenindava transpordiga.

Aruanne soovitab farmi ehitustöid viia läbi perioodil, mil masinate liiklemise mõju kruusatee kvaliteedile on minimaalne. Vastasel korral võib niigi pidevalt porine ja raskestiläbitav tee muutuda raskeveokite sõitmise tagajärjel väikeautoga raskesti läbitavaks. Samuti kaasneb veisefarmi käigushoidmisega saasteainete levimine farmi lähiümbruses.

Keskkonnamõju hindamise ekspert Alar Noorvee tõdes siiski, et kõigi negatiivsete mõjude vastu on leevendavaid meetmeid ning uue lauda ehitamine Väljakülasse on võimalik.

Ahti Mäe sõnul on uue farmi ehitamise keskkonnamõjude hinnang antud erapoolikult, tulenevalt piimatootja huvidest. “Kui uus laut tehakse nii, nagu tegema peab, ei ole ma selle vastu, aga nähes, mis stiilis seda vana lauta peetakse, on raske midagi head uskuda,” lausus Mäe. Tema sõnul on Väljaküla vana lauda sõnnikuhoidla planeeritust kolm korda väiksem, mistõttu viiakse osa sõnnikust põllule auna ja osa jookseb mahutist lihtsalt üle.

Rauni ühistu tegevjuht Aive Kesküla ütles Oma Saarele, et juhul kui Väljaküla uue lauda ehitamine keelatakse, lõpetab ühistu piimatootmise. Uue lauda asukohavalikul sai otsustavaks asjaolu, et lauda kinnistu kuulub ühistule ja samas lähedal on suured söödamaad.

Kesküla sõnul ei ole nende farmi töökultuur võrreldes teiste piimatootjatega madalam. “Tootmine on tootmine ja laut on laut, see ei ole mingi teatrimaja ega kultuurimaja,” lausus ta.

Saaremaa keskkonnateenistus soovib keskkonnamõjude aruande heakskiitmiseks koostajalt täiendavaid andmeid, seda eriti välisõhuga seonduva osas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 109 korda, sh täna 1)