Repliik: Isadest ja isadusest (4)

Repliik: Isadest ja isadusest

 

Olen üks neist õnnelikest, kellele on kingitud laps. Kui sain teada, et minu naine on kuu aega beebiootel olnud, oleksin justkui jackpoti võitnud. Mida enamat elult tahta kui toda pisikest poisiklutti, kellega palli mängida, loomaaias käia, kohvikus kooki süüa, koos reisida, koolitükke õppida ja palju muud põnevat ette võtta.

Nüüd olen juba 45 päeva lapsevanem olnud. Enam ei ole emmel-issil aega enese jaoks, see on nüüd beebi aeg, aga seda me ju nii väga tahtsime! Isa peab oma last kasvatama, see ongi tema roll. Toetama, paitama ja naeratama. Ema ei saa olla üksi vastutav ja ainus kasvataja.

Emmele tuleb anda nüüd võimalikult palju armastust ja puhkust, sest ükski mees ei taha ju, et tema naine oleks väsinud ja kurb. Üksi on alati raske, sest nagu öeldakse: “Jagatud mure on pool muret.”

Isa on üldjuhul poistele eeskujuks. Nii ka minule. Seepärast tahaksingi oma poega õpetada samamoodi, kui on teinud seda minu isa. Isata ei teaks ma arvatavasti pooltki niipalju elust ja olust kui praegu. Ta oli ja on ka praegu minu jaoks olemas ja ma austan teda selle kõige pärast. Teatud asju saavadki ainult isad poegadele selgitada. Mina püüan oma pojale kindlasti lisaks kõigile elutarkustele õpetada austust, viisakust ja suhtlemisoskust – ilma nendeta ei saa elus hakkama.

Soovin kõigile isadele meeldejäävat ning rõõmsat isadepäeva pühapäeval! Eriti aga seda, et saaksite selle kiire elutempo juures pakkuda oma võsukestele võimalikult palju ühist ja rõõmsat aega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)