Saare maakonna aasta isa: suuremas peres õpitakse rohkem üksteisega arvestama

Saare maakonna aasta isa: suuremas peres õpitakse rohkem üksteisega arvestama

 

Saaremaa naiskodukaitsjad valisid esmakordselt Saare maakonna aasta isa.

Täna kell 16 annab maavanem Toomas Kasemaa Kuressaare raekojas tunnuskirja üle EELK Kihelkonna koguduse õpetajale Rene Reinsoole. Naiskodukaitsjad kingivad aasta isale ühistööna valminud lapiteki.

Idee algataja Saaremaa ringkonna esinaise Rita Loeli sõnul osutus Rene Reinsoo viie kandidaadi seast valituks seepärast, et Rene on isa, kes tegeleb ka teiste lastega. Kihelkonna pastoraadi juurde on loodud avatud noortekeskus, kus kohalike lastega tegelevad peamiselt Helen ja Rene Reinsoo.

Mis sa arvad sellest või mida sulle tähendab see, et sust on saanud maakonna aasta isa?
Kõigepealt arvan seda, et see auväärne tiitel on mulle sattunud suhteliselt juhuslikult ning kindlasti on meie maakonnas palju häid ja veel paremaidki isasid kui mina. Samas ei saa salata, et eks see nimetus teeb ka rõõmu. Pean seda tiitlit tunnustuseks kristlikele pereväärtustele.

Olen tänulik oma abikaasale Helenile, kes on meie perekonda toredad ja armsad lapsed ilmale toonud, sest ilma emata poleks ju ka isa. See tiitel annab julgustust, et ilmselt on elus valitud õiged sihid ja põhimõtted, ning püüan Jumala abiga edasi minna, nii kuidas oskan.

Kas see, et sul endal on suur pere nüüdseks, on kuidagi seotud sellega, et oled ise pärit suurest perest?
Mul on kolm venda ja kaks õde, kes kõik on minust vanemad. Et minu õdede-vendade arv oleks mõjutanud meie pere laste arvu, siin ma mingit otsest seost näha ei oska. Võib-olla annab suuremas peres kasvamine sellise rahu ja kindlustunde, et kui meie eelkäijad on suurema perega hakkama saanud, küllap saame ka meie.

Oskad nimetada suure pere eeliseid?
Esmalt see, et sul on rohkem lähedasi inimesi. On ju tänapäeva ühiskonnas üheks suuremaks probleemiks sageli üksindus. Ilmselt õpitakse suuremas peres ka rohkem üksteisega arvestama ja see kulub hilisemaski elus marjaks ära.

Aga probleeme?
Vahel jääb puudu privaatsusest. Igaüks ei saa päris omaette tuba. Kui vaadata materiaalse külje pealt, siis tuleb ju pere eelarvet jagada rohkemate liikmete vahel ja sellega on piiratud näiteks laste huvihariduse võimalused ja võimalused kuhugi minna.

Oled astunud isa jälgedes. Oli see sul äkiline otsus või mitte? Mis oli selle otseseks ajendiks või saab välja tuua vaid kaudseid?
Eks lapsepõlves matkivad paljud lapsed oma vanemaid. Nii mõtlesin ka mina sellele. Keskkooli lõpetamise järel asusin õppima Tallinna pedagoogilisse instituuti. Käisin ka sõjaväes ja pärast sõjaväge osalesin ühel Haljalas toimunud kristlikul noorteõhtul. See meeldis väga ja siis läksin järgmisele. Mõnel üritusel käisin koos Heleniga, kellega oleme abielus aastast 1989.

Helen laulis siis Tallinna Kaarli kiriku kooris ja paar aastat enne Saaremaale tagasi tulekut laulsin seal koos temaga. Üha rohkem hakkas usu- ja kirikuelu südamelähedaseks saama. Otsustasin viia sisseastumisavalduse ka EELK usuteaduse instituuti. Isa kutsus meid Kihelkonnale endale appi ja nii oleme siin alates 1991. aasta sügisest.

Kuidas lastel läheb? Vanemad tütred suured inimesed juba, millega tegelevad?
Meie kõige vanem tütar Birgit õpib Tallinnas gümnaasiumis ja elab Heleni ema juures. Birgit on lapsest peale olnud kunstniku hoiakuga. Samuti on talle sobinud ka reaalained, eriti matemaatika. Millise elukutse ta endale valib, seda ei oska veel öelda.

Järgmine tütar Kristel õpib Kuressaare gümnaasiumis ja kevadel jõuab temagi täisea piirini. Kristelile on meeldinud väga muusika ja ta on mitu aastat õppinud Kuressaare muusikakoolis klaverit.

Kolmas tütar Grete on meil veel kodune ja käib Kihelkonna kooli 6. klassis. Tema huvid on üsna laiahaardelised: juba 2–3-aastaselt meeldis talle laulmisega esineda, mõne aasta on ta õppinud muusikakoolis viiulit, käinud näiteringis, talle meeldib teha sporti ja käia võimalusel ratsutamas.
Lisaks tütardele on meil ka poeg Markus, kes õpib 3. klassis. Kui vähegi vaba moment, siis on ta kohe arvuti juures. Õppimisega saab kenasti hakkama ja vahel käib sporditrennis ka.

Milline on sinu jaoks olnud üks kõige helgemaid hetki koos oma isaga?
Ka siin on raske üht hetke teisest helgemaks pidada. Oleme omavahel ikka hästi läbi saanud. Mitmeid küsimusi arutanud ja koos tööd teinud. Paari aasta eest käisime kahekesi Soomes ühe hea sõbra abikaasa matustel. Siis oli meil üsna pikalt aega koos olla.

Millega sinu vennad-õed tegelevad?
Kõige vanem vend Raivo on õppinud tisleriks ja paneb põhiliselt mööblit kokku, järgmine vend Vello on õppinud autondust ja töötab selles valdkonnas. Vend Toivo on kooliõpetaja, aga õpetajaameti kõrvalt teeb ka palju muud: ehitab, remondib, mängib pilli. Õde Merike töötab raamatupidajana ja õde Ülle on organist-koolijuht, õpetab lapsi pühapäevakoolis ning annab muusikatunde Lümanda lasteaias.

Rene õe Ülle Reinsoo sõnul on kirikutöö Renele algusest peale meeldinud. Isa kõrval tööle hakkas ta 1991. aasta advendiajast ning koguduse sai enda vastutusele kümme aastat hiljem. “Tead, kui hea on olla kirikuõpetaja, teha just seda tööd,” oli Rene oma õele kohe pärast teenistusse asumist öelnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 200 korda, sh täna 1)