Sõpruse Puiestee ulatus Kuressaarde

Sõpruse Puiestee ulatus Kuressaarde

 

Laupäeval andis Sõpruse Puiestee Kuressaare kultuurikeskuses oma esimese kontserdi Saaremaal.

Rockiõhtu soojendasid sisse noored ansamblid Malena ja
Kognito. Sõpruse Puiestee liikme Mait Vaigu sõnul on mõlemad eelesinejad väga tugevad noored bändid, kes teevad tugevat muusikat: “Minu meelest nad teevad väga musikaalselt, ilgelt tase muusikat.”

Ta lisas, et just instrumentaalne osa on eriti hea, aga laulu puhul tuleks rohkem tööd teha.

Sõpruse Puiestee ise esitas nii vanemaid lugusid kui ka uue plaadi “Oota mind ära” laule. Ja mitte läbisegi, vaid vanemad lood olid raamiks uuematele. Nii lõpetasidki kontserdi ilmselgelt rahvale väga tuntud lood.

“Soe ja sõbralik kontsert oli,” jäi Allan Vainola Kuressaare publikuga rahule. Ja kuna nad Vainola sõnul olid eelnevalt peljanud hullemat – kunagi ei tea ju, missugune publik ja kuipalju kohale tuleb –, siis võib öelda, et läks hästi, sest kuulama oli tulnud ligi sadakond huvilist.

Sõpruse Puiestee käib ringreisidel alati koos oma helimehega. Põhjus on väga lihtne: Allan Vainola hääl. Ainult vähesed helimehed oskavad seda niimoodi keerata, et see ka välja kostaks.

Enamiku tekstide autor Mait Vaik ütles, et Eestis on millegipärast levinud pigem vastupidine suhtumine, et hääl keeratakse vaiksemaks ja pillid tugevamaks. Nii ei suuda publik sõnu eristada. Kuna nemad on aga sõnumiga bänd, siis on just nimelt sõnadel suur roll kanda. Ka sel kontserdil oli kohati tunne, et ei erista laulja häält muust muusikast, kuid bändimehed kinnitasid, et heliga oli isegi hästi.

Ilmselt oli see minu jaoks üks kõige veidramaid kogemusi, arvestades paljusid kuuldud-nähtud rockkontserte.

Kahtlemata mängis siin suurt rolli see asjaolu, et kontsert toimus nii ontlikus kohas, nagu on Kuressaare kultuurikeskuse saal. Kuna kontsert ise koos soojendusesinejatega kestis tubli kolm tundi, siis olgugi et õlut ja muud alkoholi ei müüdud seetõttu, et puudus vanusepiirang, oleks sel juhul võinud mõelda vähemalt mingitele karastavatele jookidele ja snäkkidele. Teine kummaline asi oli publik, kes vedas toole laiali ja paigutus üle terve saali istuma. Rahvas läks elama alles siis, kui kõlas telehitt “1905”, enne seda seisid vaid vähesed püsti.

Eile tähistas Sõpruse Puiestee oma viiendat sünnipäeva. Selle aja jooksul on ilmunud kolm CD-d ja üks dokumenteeriv DVD. “Kuna meid filmisid professionaalsed filmimehed, siis oli kahju materjali ära visata ja nii see DVD sündiski,” kommenteerisid bändimehed ise.

Diskograafia
Mustale merele (CD 2003)
XX sajandi lapsed (CD 2004)
ILY (DVD 2005)
Oota mind ära (CD 2007)

Sõpruse Puiestee räägib oma lugudes inimestest, sündmustest ja ajastutest, üritades küsida: kes mina olen, kes sina oled ja miks me oleme? Sest mis on elu? on küllap üks tähtsamaid, tegelikult kõige olulisem küsimus ja naeruväärt, koguni võimatu oleks sellest mööda hiilida.
www.puiestee.ee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)