Külmetusega kimpus (1)

Külmetusega kimpus

 

Käes on aastaaeg, mil oleme enim ohustatud külmetushaigustest. Taas on päevakorras halb enesetunne, valus kurk, nohune nina, köha ja peavalu…

Külmetamine on loetletud sümptomite puhul küll haigestumist soodustav, kuid mitte selle peamine põhjus. Niinimetatud külmetushaigused on olemuselt siiski nakkushaigused, mille tekitajateks on viirused, mis levivad piisknakkusena aevastamisel ja köhimisel või ka füüsilise kokkupuute teel.

Tavalise külmetuse sümptomeid põhjustavaid viiruseid tuntakse üle 200. Kõige sagedasemad on rino-, adeno-, paragripi- ja gripiviirus. Pelgalt haiguse sümptomite põhjal ei ole võimalik konkreetset viirust – haigusetekitajat – kindlaks teha, kuna haigustunnused on eri viiruste puhul tavaliselt sarnased.

Seega ei ole põhjust imestada, kui arst viirushaiguse korral ei ütle teile kohe diagnoosi, sest paljud neist haigustest algavad ühtemoodi. Kui arst ei kirjuta kohe ravimiretsepti, ei ole samuti põhjust imestada, sest tegelikult viirustel spetsiifiline ravi puudub. Enamiku viirushaiguste puhul on võimalik siiski vaevusi leevendada ja selleks vajaminevaid preparaate saab apteegist retseptita. Abi leiab ka ravimtaimedest.

Sageli üritatakse viirushaigusi omaalgatuslikult ja ekslikult ravida antibiootikumidega, mis on tegelikult näidustatud hoopis mikroobidest põhjustatud haiguste korral. Kontrollimatu ja kergekäeline antibiootikumide kasutamine toob kaasa ravile allumatute ehk resistentsete mikroobide tekke ja vohava levimise.

Parim lahendus on haigusi ennetada. Meeles peab pidama, et külmetamine ja külm niiskus vähendavad organismi loomulikku vastupanuvõimet ja soodustavad nakatumist. Kõige tundlikumad on külma ja niiskuse suhtes jalad. Ka üldine riietus peab olema ilmastikuoludele vastav – mitte liiga õhuke, mitte ka liiga paks. Nagu öeldakse: ei ole halba ilma, on vaid ebaõige riietus.

Mida teha, kui enesetunne on halb ja tunned, et hakkad haigeks jääma?

Esimeste haigusnähtude ilmnemisel tuleks n-ö aeg maha võtta ja koju jääda. Viiruse vastu otsest ravimit ei ole, see tuleb lihtsalt läbi põdeda.
Jooge rohkesti sooja teed – koguseliselt 1–1,5 l rohkem päeva tavalisest vedelikunormist. Hästi sobivad ravimteed: mustsõstra-, kõrvenõgese-, pärnaõie- või vaarikatee. Väga vitamiinirikas ja soojaandev on kibuvitsamarjatee. Unustada ei tohiks mett. Liigset kohvijoomist tuleks aga vältida.

Enamasti valmistab haigestumise korral vaevusi palavik. Palaviku korral ei tohiks kehatemperatuuri alandamist normaalsele tasemele võtta omaette eesmärgiks. Temperatuuri tõus on organismipoolne kaitsereaktsioon ning selle kiire allasurumine võib haiguspäevade arvu hoopis pikendada.

Kui palavik tõuseb üle 37,8° C, siis võib võtta paratsetamooli, kas siis tablette või kuumas vees lahustatavat pulbrit. Kui manustate paratsetamooli sisaldavaid kuumi ravimjooke, ei ole vaja sama ravimit tablettidena juurde võtta. Täiskasvanu ei tohi paratsetamooli võtta sagedamini kui 4-tunniste vahedega.

Kurguvalu puhul on soovitatavad imemistabletid, mida tuleb tarvitada nii nagu infolehel kirjas – vähemalt iga 2 tunni järel.

Nohu puhul võib kasutada ravimeid, mis vähendavad nina limaskesta turset, et vältida eritiste ninnajäämist, mis omakorda võib saada kõrvapõletiku või põskkoopapõletiku tekkimise põhjuseks. Täiskasvanutele soovitan nohu puhul pseudoefedriini 60 mg tablette 3 kuni 4 korda päevas. Tuleb mainida, et nimetatud preparaadi kasutamisel võib vahel esineda unehäireid ja liigset erutust. Nina loputamiseks kasutage meresoolal baseeruvaid aerosoole (Humer, Nisita).

Haige inimese menüüs ei tohiks olla liigselt rasvasid toite, mille seedimiseks kulub organismil palju energiat. Toituda tuleks kergelt ja suurem võiks olla värskete roheliste salatite osakaal.

Käesoleval sügisel on laialt levinud ülemiste hingamisteede põletikud ja pikaldane köha. Täiskasvanutele soovitan kinnise köha puhul ambroksooli või atsetüültsüsteiini preparaate. Köha püsimisel üle kahe nädala peaks konsulteerima oma perearstiga.

Vahel satub perearsti vastuvõtule patsiente, kes tarbivad samaaegselt ja suurtes kogustes küll erineva nime, kuid tegelikult sama toimeainega ravimeid. Kahtluse korral tuleb arstilt ikka nõu küsida, et olla kindel, mis ravimeid, millal ja mis kogustes tarvitada.

Kui laps on haige…

Külmetushaiguse esmaseks tunnuseks lastel on palavik. Enne kui palavikku ravimitega alandama hakata, tuleb teada, et normaalseks kehatemperatuuriks loetakse kaenla alt mõõtes veel 37,3, suu kaudu mõõtes isegi 37,4 kraadi.

Kui kehatemperatuur on üle 38° C, sobib palavikku alandavaks ravimiks paratsetamool, millel on olemas mitu lastele sobivat ravimivormi: siirup, küünlad, närimistabletid.

Palavik hakkab langema umbes pool tundi pärast ravimi manustamist. Palaviku ühekordeks langetamiseks piisava paratsetamooli koguse milligrammides saame, kui korrutame lapse kehakaalu kilogrammid 10… 15-ga (kaal kg x 10… 15). Koos ravimiga andke lapsele piisavalt juua!
Nohu on haigus, mille vaevusi saab küll vähendada, aga mille kulgu pole võimalik oluliselt lühendada. Väikelastele, eriti imikutele ei tohi kunagi anda täiskasvanutele mõeldud ninatilkasid, -aerosoole ega -salve!

Kerge sügeluse ja kinnisusetunde puhul ninas võib nina loputada meresoola vesilahusega. Meresoola lahust on saadaval nii tilkade kui aerosoolina. Meresool sobib ka imikutele, kuid pärast loputamist on väga oluline nina pumbaga tühjaks imeda. Nina limaskestade kuivuse korral võib niisutamiseks kasutada füsioloogilist lahust (0,9% keedusoola lahus). Lapsi tuleb õpetada juba varakult nuuskama.

Pihustid, tilgad ja aerosoolid sobivad lastele alates teisest eluaastast. Ühtegi nohuravimit ei tohi ilma arsti ettekirjutuseta kasutada üle 7 päeva!
Kratsimis- ja kipitustunne kurgus on sageli esmane külmetushaiguse tunnus. Lapsele tuleks anda palju juua, kuid mitte liiga kuuma jooki.

Kurgu valulikku limaskesta saab niisutada taimsete toimeainetega imemistablettidega, mida tarvitada iga 2–3 tunni järel ja mis sobivad alates teisest eluaastast.

Külmetuse tunnuseks on ka köha, kuid tuleb meeles pidada, et iga köhatus ei ole veel köha.

Kõikvõimalike köharavimite (tabletid, siirupid, mikstuurid) kõrval pole põhjust unustada ka rahvameditsiini. Suur abi on inhalatsioonidest (sissehingatavatest aurudest), kui lapsel on kuiv köha. Lapse rinda, selga ja jalgu tuleks määrida nn külmetuspalsamiga, mida saab apteegist. Määrida võib ka rahvameditsiinist tuntud sooja hanerasvaga või võrdsetes kogustes hanerasva-viina-mee seguga.

Soovitan pidada nõu arstiga, kui
nohu ja köha ei näita teiseks nädalaks paranemise tundemärke,

nohule ja köhale lisaks tekib palavik,

laps muutub loiuks, isutuks,

laps oksendab või kõht on lahti,

laps on öösel rahutu ja nutab,

lapsel on haukuv köha, kähe hääl,

palavik tõuseb ja langeb periooditi,

lapsel on raske köhida või hingata,

köha on pidev ja ärritav,

nohu ei ole, kuid püsib hingamistakistus.

Gripiviiruse vastu on võimalik vaktsineerida. Eriti soovitatav on see üle 65-aastastele või nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestele.

Külmetushaiguste vältimiseks on soovitav meeles pidada:
Jälgige, et toidus oleks piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. Sööge regulaarselt puu- ja aedvilju. Jooge iga päev klaas sidrunimahla (või muud C-vitamiini rikast mahla), sööge kodumaiseid õunu.

Viibige iga päev vähemalt pool tundi värskes õhus, näiteks jalutage. Seda ka halvema ilma korral, loomulikult ilmakohaselt riietudes!

Pidev toas istumine muudab haigustele vastuvõtlikumaks.

Käige kord nädalas ujumas ja/või saunas.

Hoidke jalad soojad ja kuivad.

Õhutage regulaarselt elu- ja tööruume. Hoidke õhk parajalt niiske, muidu suu ja hingamisteede limaskestad kuivavad ja muutuvad haigusetekitajatele vastuvõtlikuks.

Rõivastuge mitmekihiliselt, kuid mitte liiga paksult. Siseruumides saate nii riietust kergelt vähendada. Liiga paksult riietudes higistate siseruumides ja külmetate hiljem välja minnes.

Vältige stressi ja üleväsimust, mis oluliselt nõrgendavad organismi vastupanuvõimet.

Käesolevas kirjatükis on vaid mõned soovitused viirushaigustega toimetulekuks. Alati on parim haigust ennetada!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 980 korda, sh täna 1)