Noored ei taha Saaremaa “Nokia” eriala õppida (8)

Noored ei taha Saaremaa “Nokia” eriala õppida

 

Kuressaare ametikoolis jäi soovijate vähesuse tõttu sel aastal avamata elektroonik-monteerija eriala. Samas on see eriala üks väheseid mille haridusega leiab kodusaarel tööd pea alati. Tööjõu puuduse üle kurtvad elektroonikaettevõtete juhid leiavad, et koostöös ametikooliga tuleks üle vaadata eriala õppekavad ning teha paremat selgitustööd eriala olemuse kohta.

Ametikooli direktori Neeme Ranna sõnul oli 1. septembriks laekunud põhikooli baasil õpetatavale elektroonik-monteerija erialale vaid üks avaldus. Olukorda ei aidanud lahendada ka avalduste tähtaja pikendamine, mille jooksul lisaavaldusi ei laekunud.

Ranna sõnul saadi sellest juhtumist signaal, et õppekava on liiga pikk ja momendil tegeletakse aastase õppekava väljatöötamisega praeguse kolme aastase asemel.

Nii Rand kui ka Saaremaal elektroonikasektoris tegutsevate juhtide sõnul on lisaks õppekava pikkusele ameti ebapopulaarsuse taga veel mitmeid muid tegureid.

Palk liiga väike

Praegusel ajaperioodil, kui paljudes ametites suudetakse vähema ettevalmistusega teenida rohkem kui Saaremaa “Nokiaks” nimetatud elektroonikatööstuses ei suuda vastav sektor konkurentsi pakkuda paljudele erialadele.

“Tööjõuturu olukord on selline, et tööd pakutakse väga paljudes erinevates ettevõtetes ja elektroonikasektor ei ole paraku selline, kus kõige kõrgemad palgad on,” rääkis Enerpoint Saare OÜ juhataja Erik Keerberg. Tema sõnul on nende firma keskmine palgatase kusagil 6000 krooni kandis brutopalgana. Keerbergi sõnul jälgitakse firmas töötajate tootlikkust ning parematel töötegijatel on ka kõrgemad palgad.

InCap Electronics Estonia OÜ juhataja Allan Lipu kinnitab kolleegi sõnu, et palk firmas sõltub oskustest, töötahtest ja õppimisvõimest. “Kes viitsib ühelt poolt õppida erinevaid operatsioone ja oskusi ning teiselt poolt vastutust võtta mingi tiimitöö eest, selle palk erineb sellest, kes on äsja uksest sisse tulnud, ikka kordades,” räägib Lipu.

Tema arvates siiski palgatase erinevate sektorite vahel tasapisi ühtlustub. “See hüpe, mida tegid ehituse palgad siin paar aastat tagasi, vaevalt see enam kordub, pigem võtavad teised tasapisi järele. Palkade tase hakkab ühtlustuma,” arvab Lipu.

Tootmine ei ole jama

Kindlasti pole noortel täielikku ettekujutust, mida see töö endas peidab, arvasid firmajuhid. Lisaks ei tekita pidevalt tööjõudu otsivad elektroonikafirmad ehk noorte seas piisavalt usaldust, et endale tulevikuks taoline amet valida. “Tootmine on ikka harjumuslikult klassifitseeritud meedia poolt millekski pahaks, perspektiivituks ja räpaseks,” nendib Lipu.

Keerbergi arvates on inimeste arusaam, et elektroonikatööstus on tuim liinitöö, paljuski ekslik. “Üsna palju on erinevaid seadmeid, mis operaatoritel on vaja selgeks õppida ja üsna palju on ka käsitööd,” kinnitab Keerberg.

“Kui nüüd võrrelda näiteks kalatööstusega, siis on meil tükk maad vaheldusrikkam töö. Puhas ja soe tuba, valge kittel seljas. See on nüüd, kuidas keegi midagi parasjagu väärtustab.”

Õppekava lühemaks

Ametikoolis töötatakse praegu selle nimel, et saada järgmisel aasta uuesti eriala korralikult tööle. Koostöös ettevõtjatega on suund võetud lühema õppekava peale.

“Me teeme ettevalmistusi, et kirjutada kokku 40 nädalane õppekava, mille sisendiks võiks olla erineva haridustasemega inimene ja võib-olla inimene on juba leidnud tee selle ettevõtte juurde ehk et ta juba töötab selles ettevõttes, aga tema oskusi saab täiendada ja ta jõuab lõpuks kutseeksamini,” selgitas ametikooli direktor.

Allan Lipu sõnul peaks mõtlema selle peale, et eriala muuta natuke laiapõhjalisemaks. Firmad on siiski huvitatud, et töötaja oleks võimalikult laia silmaringiga.

“Koolitus peaks olema natuke laiema haardega. Eks meil endalgi oleks ju peale selle, et me konkreetselt tegeleme elektroonikaseadmete kokku panemisega, testimisega, natuke universaalsemaid spetsialiste vaja, kes on natuke aimu saanud elektroonikast, elektrist, infotehnoloogiast, keeltest, ettevõtlusest. See ehk peibutaks noori rohkem, ja tööandja pilgu läbi on kindlasti sellised inimesed eelistatud, kelle silmaring on laiem,” pakub Lipu välja ühte võimalikku lahenduskäiku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 123 korda, sh täna 1)