Repliik: Olukorrast linnas (7)

Repliik: Olukorrast linnas

 

Sellise pealkirjaga kokkuvõtet saab kuulata igakuises linnavolikogus. Aruande vormis esitatav üllitis sisaldab endas temaatikat, kui kenasti meie linnas asjad on.

Sellest, et linnas lõhutakse aknaid, tänavaid “kaunistavad” okseloigud, alaealised praktiliselt elavad linna kaubanduskeskuses, pargis lammutatakse üle nädala, bussijaam on saamas alkohoolikute hooldekoduks, kuidas tänavatel võib joogina klaasikildudel kõndimist harrastada ja muust säärasest ei leia tavaliselt kord kuus ettekantavast ja linna häälekandjas ilmuvast aruandest miskipärast sõnagi.

Pigem ütleb proua linnapea, et meedia hoopistükkis võimendab väärtegusid ja seda, mis linnas halvasti. Tema septembri volikogus peetud aruandekõnes väideti järgmist: “Meedia, mis teeb igati tänuväärset tööd väärtegude ja huligaansuste kirjeldamisel, paraku omakorda ka väärtustab negatiivset käitumist. See on meedia paradoks.”

Paradoks paradoksiks, kuid paratamatult teeb lasteaedade edukale remontimisele vaatamata nõutuks see, et taaskord helistab toimetusse kodanik, kelle äril aknad sisse löödud, või et linna keskväljakul vedeleb veel kolmapäeval kellegi laupäevaõhtusest liigjoomisest tulenevalt sinna tühjendatud mao sisu.

Kuressaare linna heakord ja selle tagamine on muutumas juba anekdoodiks. Seda, et asjad pole päris nii, nagu peaks, võetakse kui paratamatust – kedagi ei paista huvitavat. Ma usun, et linnas on nii mõnigi projekt, mille alla pandava raha võiks pigem kulutada nüüd juba ajaloo kolikambrisse visatud turvakaamerate-paigaldamise mõtte teostamiseks.

Aga eks oma särk ole ikka ihule kõige lähemal. Seda teadsid juba meie esivanemad. Ja midagi ei ole muutunud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 24 korda, sh täna 1)