Soovipaelade sidumise komme väljub piiridest (6)

Soovipaelade sidumise komme väljub piiridest

 

Läinud laupäeval Koigi rabamatkalt koduteel olnud ja Laimjala vallas asuva Piretikivi juures peatuse teinud merekultuuriseltsi Salava liikmeid jahmatasid kivi ümber põõsastele riputatud kõikvõimalikest materjalidest ribad. Seadusega pole sellist lagastamist keelata võimalik.

Salava esimehe Urve Vakkeri hinnangul on tegemist looduse reostamisega, mis ei jäta mingit positiivset muljet. Pealegi, leiab Vakker, ei ole Piretikivi mingi pühapaik, et sinna maausuliste kombel paelasid riputada.

Laimjala valla ehitus-majandusnõuniku Ado Ausi sõnul on vald teemaga kursis, kuid selle vastu midagi suurt teha ei saa. “Eks kevadel klaarime jälle ära,” märkis ta. Hoiatavate siltide panemisel ei näe ta mõtet. “On isegi pandud, aga need võetakse ära,” ütles Aus.

“Giididele tuleb selgeks teha, et nad ei räägiks turistidele seda lugu, et siduge aga midagi ja teie soovid täituvad,” on Ausi hinnangul üks võimalikke lahendusi.

Meistergiid Lii Muru oma turistidele paelasidumist ei soovita. “See on siiski risustamine,” märkis Muru, kuid lisas, et keelata ka ei saa, kuna komme on kusagilt ikkagi alguse saanud.

Muru arvates võikski olukorra lahenduseks olla see, kui keegi aeg-ajalt okstele riputatud asjad ära korjaks. Paralleeliks toob ta müntide loopimise veekogudesse. Sealt korjatavat need puhuti ikka välja.

Lii Muru sõnul on lehvide sidumise komme levinud ka mujal maailmas. “Kui inimesed tahavad midagi uskuda, siis las usuvad,” leiab ta.

Maausuliste Saarepealse Koja liikme Elo Liivi sõnul on paelte sidumine põlisrahva komme, mis seotud loodususuga. Põhjuseid selleks on tema hinnangul mitmeid.

“Tavaliselt soovitakse midagi või tahetakse sõlmida rahu,” selgitas Liiv. “Antakse anniks, et tänada näiteks hea aasta eest.” Ka meenutas ta traditsiooni, kus abiellujad seovad lindi viljakuseõnne kindlustamiseks.
Seda, et viimasel ajal seotakse puude külge igasugu kraami, peab Liiv tänapäevaseks harimatuseks. “Paelad peavad olema looduslikust materjalist, mis ise ära hävivad,” kirjeldas naine sidumiseks sobilikku ainest.

Olgugi et Piretikivi on looduskaitseobjekt, seaduse tasandil keelata paelaköitmist ei saa, selgitas Saaremaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Mari Koppel-Lepik. “See on inimese sisemise tunnetuse küsimus.” Looduskaitsealuse kivi ümber asuv 50 meetri laiune piiranguvöönd keelab seal ehitustegevuse, kuid ei ütlevat midagi okstele ribade riputamise kohta.

Piretikivi ümbrusega sarnane paelapanemiskoht on Kaarma maalinna taga metsas, kus väikese kivi läheduses ripub okstel kõiksugu sidumist kannatavaid esemeid taskurättidest sokkideni. Kaarma valla haridus- ja kultuurinõunik Rein Orn ei olnud eile olukorraga veel kursis, kuid ütles, et selgitab täna, millega on tegu.

Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive. Põllepaelad aga rebenenud ning kivi kukkunud maha ja sinna jäänudki.

Piretikivi pikkus on 6,1 m, laius 5,8 m, kõrgus 3,8 m ja ümbermõõt 17,9 m.

Asub Kuressaare-Laimjala maantee 35. kilomeetril.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 166 korda, sh täna 1)