Meie hooldekodud on kui potentsiaalsed krematooriumid

Meie hooldekodud on kui potentsiaalsed krematooriumid

 

Selliste sõnadega kirjeldas olukorda Saare- ja Muhumaa hooldekodudes Lääne-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo Saaremaa osakonna inspektor Aivar Mänd.

Tema sõnul on Saare maakonna kaheksast hooldekodust (nende hulka on arvatud Kuressaare väikelastekodu) enam-vähem normaalne tuleohutusolukord Leisi vallas Pärsamal asuvas hooldekodus.

“Vaid Pärsama hooldekodus, mis asub hiljuti renoveeritud ühekordses hoones, võib olukorraga rahule jääda,” kirjeldas Mänd olukorda. “Ülejäänud seitse hooldekodu asuvad vanades, veel Nõukogude ajal ehitatud majades, kus tihti puudub kogu hoonet haarav häiresignalisatsioon, ja mis kõige kurvem – need majad pole üldsegi sellise asutuse nagu hoolde- või väikelastekodu jaoks kohandatud.”

Aivar Mänd tõi siinjuures näiteks Sõmera hooldekodu, kus elavad erivajadustega, vaimu- ja sageli ka liikumispuudega inimesed. “Kui meie päästjad kontrollreidilt tagasi tulid, siis ütlesid nad kommentaariks, et kui sealsetes majades (Sõmera hooldekodu asub mitmes majas – toim) midagi tõsisemat juhtuma peaks, siis neid inimesi, kes seal elavad, saab aidata küll vaid jumal. Ja kui veelgi karmimalt ütelda, siis nõustun täielikult väitega, et tegu on potentsiaalse krematooriumiga.”

Ka meie maakonna ülejäänud hooldeasutustes pole olukord kiita. Teiseks näiteks, kus riskifaktor tuleõnnetuse korral võib suur olla, on Kuressaare linnapargi äärde jääv väikelastekodu. “See asutus asub kahekorruselises puithoones, kus suurema õnnetuse korral võib tuli väga kiiresti levida ja kust inimesi evakueerida on äärmiselt keeruline,” tõdes päästekeskuse tuleohutusinspektor.

Sageli puudub korralik signalisatsioon

Tuleohutuse seisukohast on hooldekodudes üks kõige sagedamini esinevaid vajakajäämisi see, et puudub kogu hoonet haarav signalisatsioonisüsteem ja evakuatsioonivalgustus. “Tõsi, mõnes kohas on päästeameti nõudmisel tubadesse autonoomsed suitsuandurid paigaldatud,” rääkis Aivar Mänd.

“See on aga ajutine abinõu,” jätkas ta, “sest kui raskem tulekahju puhkeb, siis suitsuanduri signaal ei jõua ühest ruumist välja. Suitsuandur võib üles ajada vaid selles ruumis magava inimese. Kui aga selleks inimeseks on liikumispuudega invaliid, siis ei saa ta enda abistamiseks ikkagi midagi ette võtta. Seepärast olekski hooldekodudesse väga vajalik paigaldada selline tuleohutussignalisatsioon, mis haaraks kogu hoonet.”

Nagu eelpool öeldud, on päästeameti andmetel selline signalisatsioonisüsteem praegu olemas vaid Pärsama hooldekodus. “Signalisatsioon on täielikult puudu Kuressaare haigla hooldekodus, Sõmeral, Pähkla ja Kihelkonna hooldekodus,” loetles Mänd ja lisas kohe täpsustuseks, et Kihelkonna vallaga oli tal just hiljuti jutuajamine, millest jäi mulje, et sealses hooldekodus peaks lähitulevikus olukord siiski veidi paranema. “Nii vähemalt lubati ja jääb vaid loota, et neid lubadusi ka täidetakse,” märkis ta.

Väikelastekodu on püüdnud riske vähendada

Kuressaare väikelastekodu juhataja Ene Amos möönis, et nende lasteasutus asub majas, mis ei vasta tänapäeval kehtivatele tuleohutusnõuetele. Samas avaldas ta lootust, et lähitulevikus, kui lastekodud kogu Eestis väikemajade süsteemile üle lähevad, saavad nad ka uued ja palju turvalisemad ruumid.

“Kuid siiski oleme ka nendes oludes, mis meil praegu on,” jätkas Amos, “teinud kõik selleks, et tulekahju puhkemise korral riske vähendada.” Tema sõnul on Kuressaare väikelastekodus olemas tulekustutid ja ka korralikult töötav signalisatsioon.

“Ma küll ei oska öelda, milline on see signalisatsioon Pärsama hooldekodus,” märkis ta, “kuid meie oma töötab korralikult ja hiljuti paigaldasime kogu hoones uste kohale seest valgustatud evakuatsioonimärgid. Ainus puudus, millele päästeamet oma ettekirjutuses meie puhul on osutanud, on tulekindlate turvauste puudumine.”

Saare maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Madis Allik märkis omalt poolt kommentaariks, et tuleohutus on probleemiks paljudes Eestimaa hooldeasutustes. “Nagu meie maakonnas nii ka mujal Eestis asuvad need asutused vanades hoonetes, mis tänastele karmidele tuleohutusnõuetele ei vasta,” rääkis ta. “Ainuke võimalus olukorra parandamiseks oleks vist täielikult uute majade ehitamine ja see on ka meie riigi sotsiaalpoliitika üks tähtsamaid suundi.”

Päästeamet on hoiatusi teinud

Et tuleohutusolukorda Saare maakonna hoolekandeasutustes parandada, selleks on kohalik päästeamet teinud mitmeid kontrollreide ja saatnud ka hooldekodusid haldavatele juriidilistele isikutele vastavaid ettekirjutusi.
“Nagu ma juba ütlesin, on praeguse seisuga mingi lootus, et lähiajal muutub olukord paremaks Kihelkonnal,” rääkis Aivar Mänd. “Ka Kaarma vallavalitsus on meie pöördumisele reageerinud ja Pähkla hooldekodu osas pikendust palunud. Nii palju kui mina tean, on neil vist kavatsus hooldekodu hoopiski Eiklasse, kus on paremad tingimused, üle kolida.”

Kuid mis puutub ülejäänud hooldekodudesse, siis on päästekeskuse tuleohutusinspektorile küll jäänud mulje, et riskide maandamisega tegeletakse neis liiga aeglaselt. “Tuleohutust puudutavates küsimustes peaksime ikkagi kiiremini tegutsema ja tahaks loota, et me ei pea ootama siin mingit suuremat õnnetust, mis meile tõsise õppetunni annaks ja neid küsimusi lahendama sunniks,” ütles Aivar Mänd.

Ta lisas, et pärast Venemaal ja Lätis toimunud ohvriterikkaid õnnetusi on Eesti päästeamet hakanud tuleohutuse tagamisele meie hooldekodudes kõrgendatud tähelepanu pöörama. Praegu kehtiv seadusandlus võimaldab tuleohutusinspektoril, juhul kui tema ettekirjutusi jätkuvalt ignoreeritakse, juriidilisele isikule teha kuni 50 000 krooni suuruse sunniraha nõude. Vastavaid hoiatusi on Lääne-Eesti päästekeskus Saare maakonnas juba ka teinud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 133 korda, sh täna 1)