Optimistlik riigieelarve tekitab mitmeid küsimusi (1)

Optimistlik riigieelarve tekitab mitmeid küsimusi

 

Esmapilgul tundub, et nii ilusat riigieelarvet – kokku 96,3 miljardit krooni – pole riigikogule veel kunagi esitatud. Kasv tänavuse aastaga võrreldes on üle 25 protsendi. Midagi sotsiaalsemat ja paremat ei ole meie ajaloost ju esile tuuagi.

Rahvaliit on valitsust hoiatanud, et 2008. aasta paisutatud eelarve tagajärjel satub ohtu riigi järgmiste aastate strateegiline jätkusuutlikkus. Kas kitsikusse sattudes minnakse tasakaalustatud eelarve nimel, lisaraha saamiseks, tõesti elektrihinna tõstmise teed?

Praeguses olukorras, majanduslanguse süvenedes ja inflatsioonitaseme jätkuva tõusu tingimustes tuleks ka käesoleva eelarve koostamisel lähtuda konservatiivsemast hoiakust, nagu soovitab ka Eesti Pank.

Kõik me tahame, et eelarve täitmine õnnestuks ja langust ei tekiks, kuid senised jutud tuleva aasta majanduskasvust ja laekuvatest tuludest on kõike muud kui kindlustunnet sisendavad. Kõigepealt tekitab küsitavusi valitsuse tulevase majandusaasta prognoos. Selles mõttes meie ühiskonnas konsensust veel pole.

Loogika järgi tuleks majanduslanguse tingimustes lähtuda eelarve koostamisel kõige hilisemast prognoosist. Valitsuse prognoos pärineb juulikuust, Eesti Panga oma avaldati oktoobri algul. Aga mis veelgi olulisem – need on erinevad. Valitsus väidab, ja sellele tugineb eelarve, et majandus kasvab järgmisel aastal 7,3%, Eesti Panga hinnangul piirdub kasv
4,3%-ga.

Valitsusele on inflatsioon kasulik

Mis lubab valitsusel nii enesekindlalt oma kõrge prognoosi juurde jääda? Teame, et järgmise aasta riigieelarve suurte tulude kasvu peamine allikas on inflatsiooni tõusust saadav tulu. Teiseks toob aktsiisitõus, mis on ühekordne toiming ja mis kinnitati kaks aastat varem, kui EL seda nõudis, tuleval aastal eelarvesse 2,1 miljardit.

Valituse optimism 2008. aasta eelarvesse täiendavate tulude laekumise ootuses on aga seotud tänavuse lisaeelarvega, õigemini sealt järgmisse eelarveaastasse ülekantavate summadega. Lisaeelarve kogumahus ligi 3,5 miljardit krooni võetakse vastu tõenäoliselt detsembris ja tänavu jõuab sellest heal juhul rakendada vaid 15–20%. Nii kavandataksegi lisaeelarvest järgmisse eelarveaastasse üle kanda 80–85% ehk u 2,9 miljardit.

Aga sellel asjal on üks eripära: seaduse järgi peaks tänavune ülejääk minema stabilisatsioonifondi ning järgmise aasta eelarve tuludes ei saaks seda sel kujul kasutada. Eelarveprojekt räägib teist keelt – meie hinnangul võetakse lisaeelarvega olulisel määral kohustusi 2008. aasta eest ja ainuüksi see võimaldab näidata järgmise aasta eelarves ülejääki. Seega on tegemist näilise ülejäägiga.

Kui neid arve lähemalt vaadata, siis lisaeelarvest ülekantavad summad on laias laastus samas suurusjärgus, nagu kavandatakse 2008. aasta eelarve ülejäägiks.

Samas on inflatsiooni jätkuv kasv eelarve koostajatele väga soodne ning võimaldab koalitsioonil oma kõrgeid valimislubadusi lunastada. Ja seda ei jäeta kasutamata. Siit võib lähtuda kiusatus ka tuleval aastal sama praktikat jätkata ning siis pole välistatud, et raha saamiseks minnakse kas või elektrihinna tõstmise teed. Ma ei tahaks olla liiga karm, kuid tundub, et selle lisaeelarvega me tegelikult eksitame avalikkust, et 2007. aasta lisaeelarve kulud tehakse ära 2008. aastal.

Kuigi ollakse valmis möönma, et see on meie eelmiste aastate praktika, siis oleks võib-olla õige see praktika ümber vaadata – meil on riigikogus riigieelarve kontrolli komisjon, on riigikontroll, riiklik audit. Neil tuleks sellele praktikale hinnang anda. Enesepettusega kaugele ei jõua. Seda enam, et tuleva aasta eelarve kunstlikult kõrge mahuga seame ohtu ka 2009. ja 2010. aasta eelarve tasakaalustatud koostamise.

Toimetulekuks peab kõvasti pingutama

Suur eelarve peaks kõigile rõõmu tooma, kuid paraku jäävad paljud eluga veel rohkem jänni.

Palga- ja pensionitõus ei kata hindade võidujooksuga kaasnevaid kasvavaid kulutusi eluasemele, transpordile, esmatarbekaupadele ja söögile. Loomulikult suurenevad ka haridusega ja vaba aja sisustamisega seotud väljaminekud ning kasvav inflatsioon neelab needki säästud.

Eeskätt satuvad löögi alla lapserikkad pered, pensionärid ja väiksema palga saajad. Eluga toimetulek nõuab aina kõvemat pingutust. Kallineb toasoe ja toidupoolis, oma osa nõuavad ravimid ja haiglakulud, ning kui tõuseb ka elektri hind, nullib see kõik pensioni 800-kroonise juurdekasvu, teinekord jääb puudugi.

Just nüüd, kui eelarve tulubaas suureneb, peaks pensiongi igal aastal pidevalt tõusma inflatsioonimäära võrra ja 2011. aastaks jõudma kavandatud 6000 kroonist kõrgemale. Aga võta näpust – ehkki riigieelarve ülelaekumine annab võimaluse pensionifondi suurendada, viib valitsus selle hoopis miinimumini ja kavatseb ülejäägi kulutada.

Keerulisse olukorda satuvad ka kohalikud omavalitsused. Kõikide osutatavate teenuste ja ülalpidamiskulude hinnad tõusevad, kuid riigieelarvest nendele eraldatav tulubaas jääb samaks. Kui valitsus soovib omavalitsusi tugevdada ehk parandada elujärge kogu riigis, on hädavajalik suurendada kohalike omavalitsuste tasandusfondi vähemalt samas mahus, kui kasvab riigieelarve. Ka tuleks suurendada tulumaksust kohalike omavalitsuste eelarve tuludesse kantavat määra igal aastal vähemalt 0,1 protsendipunkti, kuni omavalitsused suudavad katta oma kohustusi paikkonna elanike ees.

Nii et 2008. aasta riigieelarve projekt jätab õhku hulga vastuseta küsimusi. Kas selle koostamisel on ikka kõike hoolega kaalutud ning riigi pikaajalisi huve ja rahva kindlustunnet silmas peetud või ongi kavatsuslikult taotletud vaid näilist edu?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 43 korda, sh täna 1)