Mis on Second Life ning mida hakkab seal tegema Eesti saatkond? (1)

Mis on Second Life ning mida hakkab seal tegema Eesti saatkond?

 

Eesti välisministeerium plaanis 11. novembril avada Second Life’is Eesti saatkonna. Nüüd on selgunud, et seda ei tehta enne detsembrit. Seega on sobiv aeg selgitada, millega on tegu.

Mis on Second Life, mida sellenimelise kübermaailma kasutajad nimetavad ise SL-iks? Tähepaar SL (second life, teine elu) on vastand RL-ile (real life, päriselu) ning tal on suuresti meelelahutuslik sisu. Kui tavaliselt jääb teine elu inimesele enne teispoolsusesse jõudmist unistuseks, siis SL-i on võimalik pääseda tarkvara allalaadimise ning end kasutajaks registreerimisega.

Registreerimise ajal luuakse virtuaalne inimene ehk graafiline esindaja, nn avatar, millega saab virtuaalset teist elu läbida. SL on internetile baseeruv arvutimäng selle erinevusega, et SL-is pole ettenähtud lugu, mida peab edasipääsemiseks läbi mängima. Avatarid elavad ise selles mängus ning teevad seda, mida avatari looja reaalelus neil käsib. SL-is võib ehitada maja, minna poodi, käia kontserdil, kinos, diskoteegis või kus iganes. Magada saab muidugi ka – oma voodis oma majas, kus saab ka voodielu rõõmusid nautida. Võib läbi saada ka ilma majata – nii ongi SL-is paljud kodutud.

Siiski on SL põhimõtteliselt perfektne elu perfektsete „inimeste“ või täpsemini öeldes „olekutega“. On poed, kuid pole vaja seal ära käia, sest esmavajadusi pole vaja rahuldada: ei pea sööma, jooma (kuigi ka see on võimalik, sest baarid on olemas), ei pea puhkama ning ei pea ka WC-s käima. Lastele, kes selles maailmas mängivad, on vist kõige tähtsam tõik, et SL-is ei pea koristama.

Paljudele meeldib kindlasti see, et selles teises maailmas (veel) seadusi pole. Kui välja arvata seksikeeld mõnes kohas, on see nn õigusvaba ruum, mis on loomulikult ohtlik, sest nagu teada, pole seadused päriselus niisama loodud, vaid need on inimestele ja ühiskonnale hädavajalikud omavahel hästi läbisaamiseks.

SL-il on ka teine külg – nimelt ei saa seal midagi ilma rahata. Raha paneb SL-is rattad käima. SL-i rahaühik on linden-dollarid, kusjuures arendaja-ettevõtte Linden Lab võttis endale keskpanga rolli ning vahetab raha USA dollaritest linden-dollaritesse. Kes tahab olla popp, peab muretsema oma ilusa keha peale, mille saab tasuta, õige rõivastuse ning kena maja ilusal saarel.

See maksab – nagu ka muud lisad, mida läinud talvel hakkas küberkeskkonnas müügiks pakkuma üha rohkem ettevõtteid. Umbes kolmveerand aastat tagasi ostsid päris mitmed firmad endale saare ning ehitasid sinna maja, et seal oma pakkumisi turgutada. Nii on näiteks SL-is oma esindus Rootsi-Jaapani mobiiltelefonifirmal Sony Ericsson.

Eriti populaarne on SL ka bändide hulgas, kes kasutavad virtuaalreaalsust kontsertide andmiseks. Seesugused üritused toimuvad teatud aegadel, mida peab loomulikult meeles pidama. See on nagu telesaadete puhul: kui oled unustanud õigel ajal teleka lahti klõpsata, siis on pärast juba hilja. Kui tänapäeval saab paljusid telesaateid hiljem võrgus alla laadida või vähemalt tagantjärele vaadata, siis Second Life’is kehtivad veel vanad reeglid. Mis läinud, see läinud.

Ükski maailm ei ela suhtluskeeleta. Mis keeles räägitakse siis SL-is? Tarkvara on kättesaadav ainult mõnes keeles ning eesti keelt nende hulgast ei leia. Nii peab registreerimisprotseduuri läbi viima inglise, saksa, jaapani või hiina keeles, mis pole eriti rõõmustav. Ka kõiki käsklusi peab teadma inglise keeles. Samas võivad inimesed selles maailmas suhelda oma keeles, mis viib ka selleni, et mõnes kohas, kus on palju rahvast, valitseb täiesti paabellik segadus.

Second Life‘i hakati arendama 1999. aastal, kuid alles alates 2003. aasta jaanipäevast on ta päriselt kasutatav. Suurema hoo sai SL sisse veel hiljem, nimelt mullu kevadtalvel, kui meedia hakkas seda populariseerima. Siis registreerisid end kasutajaiks paljud inimesed – nüüdseks peaks SL-is elama umbes 10 miljonit avatari.

See on maailm, kus Eesti riik ehitab endale saatkonda… Seal plaanitakse näitusi üles panna ja hiljem ka pressikonverentse läbi viia. Oskan selle peale ainult pead raputada. SL sai populaarseks meedia suure tähelepanu tõttu.

Kui välisministeeriumi asekantsler Marten Kokk räägib sellest, kuidas Eesti populaarsus kasvama hakkab, siis suleb ta silmad selle ees, et tegelikult on üha rohkem suuri ettevõtteid, kes kunagi SL-i peale lootsid, hakanud sellest maailmast lahkuma. SL-i käive on väike, mis on iseenesest arusaadav, sest inimestel pole lihtsalt aega seal ringi vaatamiseks. Kõige rohkem võib kohata SL-is lapsi, kes varem said kokku rate.ee keskkonnas. Vahest on siis eesmärgiks neile lastele eesti kultuuri tutvustada? Vaevalt.

Ma ei usu, et nad oleksid suured kultuuri- ja ajaloohuvilised, pigem on nende jaoks atraktiivne meelelahutusmaailm. Eesti investeerib ka suhteliselt vähe – ainult 100 000 krooni. Eksperdid on vastupidi veendunud, et vähemalt 300 000 krooni tuleb SL-i esindusse investeerida, et sellel ka tulemusi oleks.

Lõpuks pean rõhutama, et SL ei ole sugugi tehniliselt kindel. Seda ütlevad eksperdid. Võib juhtuda, et varsti variseb kõik kokku ning siis saame aru, et Eesti saatkond SL-s oli liivale ehitatud. Kas selleks on õige kulutada Eesti riigi raha? Vaevalt. Ma arvan, et need 100 000 krooni oleks võinud paremini kasutada, kas või selleks, et edaspidi oleks René van der Lindeni sugustel külalistel enne külaskäiku siis Eesti oludest selgem ülevaade.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 149 korda, sh täna 1)