Seafarmide sõnnikumajandus seab ohtu põhjavee ja elanike tervise (4)

Valjala söödatehase gruppi kuuluvad seakasvatusettevõtted eiravad seadusest tulenevaid nõudeid sõnnikumajandusele, selle tagajärjeks võib olla keskkonnareostus ja oht inimeste tervisele.

Saaremaa keskkonnateenistuse vee peaspetsialist Melika Paljak ütles Oma Saarele, et OÜ OSS, Ääre Seakasvatus, OÜ Saare Peekon ja OÜ Valjala Seakasvatus jätsid täitmata keskkonnateenistuse nõude koostada 26. oktoobriks vedelsõnniku laotamisplaan. “Põhimõtteliselt on need sigalad andmete esitamisega äärmiselt kitsid ja meile ei öelda, millistele põldudele nad oma läga laotavad,” ütles Melika Paljak.

Paljaku sõnul töödeldakse kõigi nelja seakasvatusettevõtte vedelsõnnik Jööri bioloogiliste jäätmete käitlemise tehases, kus sõnniku käitlemisest tekkiv kääritusjääk (fugaat) tuleb samuti laotada vedelsõnniku laotamisplaani alusel.

Samas on keskkonnateenistusel alust arvata, et osa vedelsõnnikust on läinud ümberkaudsetele põllumeeste põldudele toorelt. “Meile on teada, et masinad liiguvad ja tühjendavad oma sisu just üleujutatavatele heinamaadele, mis on väga reostusohtlikud,” lausus Paljak. Tema sõnul langeb vastutus väetise laotamise eest tegelikult põllu omanikule, kes peab sõnnikulaotamisel kinni pidama heast põllumajandustavast.

Sõnnikureostus võib ohustada elanike tervist

Melika Paljaku sõnul on Saaremaa suurtootja käitumine murettekitav, sest vedelsõnniku laotamine praegusel kujul seab ohtu ümberkaudsed salvkaevud. Paljaku meelest võiksid eelkõige lägatehase piirkonnas elavad inimesed tunda huvi, milline on nende vee kvaliteet.

“Ärevaks teeb see, et Saaremaal on põhjavett kaitsev pinnasekiht äärmiselt õhuke ning vedelsõnnikut ja kääritusjääki pannakse ühte kohta mõtlematult liiga palju,” selgitas Paljak. “Suures koguses sõnnikut ei suuda taimed omastada ja see leostub edasi pinnavette ja põhjavette.”

Näiteks võib kääritusjäägi kasutamisel osutuda probleemiks farmist kaasa tulnud patogeensete mikroorganismide sisaldus, mis võivad põhjustada nii taimehaigusi, kanduda üle metsloomadele, nakatada koduloomi kui ka inimest.

Keskkonnaekspert Nikolai Laanetu on arvamusel, et kohalikud inimesed helbivad juba praegu oma salvkaevudest reostust ja viimane aeg on salvkaevusid kontrollida. “Kui juba kaks aastat on suurtes kogustes laotatud vedelsõnnikut, siis nendes piirkondades ja lähikonnas on mõju kindlasti olemas,” tõdes Laanetu. “Need on tõsised probleemid, millest tuleb valju häälega rääkida, sest kui ühel päeval on meie lastel kehvveresus ja nad jäävad kahvatuks, on selge, et põhjused tulevad keskkonnast,” lisas ta.

Laanetu sõnul hakkavad põllumajanduse intensiivistumisega Eestis ilmnema sotsialismiaegsed nähud, kus me toitsime suurt Venemaad.

“Aruka kasutamise juures on sigala virts kuldaväärt väetis, aga niimoodi ilma kavadeta ja ülemäära suurte koguste laotamisega ületab see pinnase taluvuspiiri,” kinnitas Laanetu, kes on tuvastanud vedelsõnniku laotamise mõju ka Põduste jões ja seostab just sellega jõevähkide hävimist.

Laanetu sõnul võib reostus jõuda Põduste ülemjooksult mõne aasta pärast ka Kuressaare linna põhjavee ülemistesse horisontidesse ja kunagi hiljem ka joogivette.

Seakasvatusettevõtete juhilt Raul Maripuult ei õnnestunud Oma Saarel kommentaari saada.

Vedelsõnniku laotamisplaan peab sisaldama andmeid vedelsõnniku koguse, laotusala pindala jpm kohta. Näiteks ei tohi vedelsõnnikut laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini või ajal, mil maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud.

Keskkonnaministeerium seadis Jööri lägatehasele tänavu mais tingimuse hakata fugaadi ja vedelsõnniku laotamise mõju väljaselgitamiseks tegema pinna- ja põhjavee seiret, kuid tehas ei ole seda teinud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 110 korda, sh täna 1)