Kiri

Tere! Minu nimi on Pirjo. Ma õpin Saaremaa ühisgümnaasiumi 4.b klassis. Me käisime klassiga eelmisel teisipäeval, 6. novembril, helkurikoolitusel “Must nukk”.

Esmalt saime kõik Smuuli noortekeskuses kokku. Seal räägiti helkuritest. Sain teada, et kirjadeta ja valge helkur on kõige parem. Edasi sõitsime bussiga Kudjape surnuaia juurde pimedale teelõigule. Seal ootas meid kaks noorsoopolitseinikku. Kohe algasid erinevad katsed helkuritega.

Üks oli selline: politseiauto tulede valguses liikusid kaks politseid meist järjest kaugemale. Tumedate riiete tõttu me varsti neid enam ei näinud. Siis olid nad jälle meile nähtavad, kuna nende riiete all olid heledad riided. Ja lõpuks nägime neid päris kaugelt, kuna nad võtsid välja helkurid.

Minu lemmikkatse oli aga selline: kahe politseiauto vahemaa oli umbes 150 m. Poisid viidi ühe, tüdrukud teise auto lähedusse. Autotulede valguses nägime hästi, kuidas poisid meile oma helkuritega lehvitasid ja meie lehvitasime neile vastu.

Musta nuku katse ehmatas meid väga. Tee ääres oli must nukk nimega Maiu. Me sõitsime talle bussiga otsa. See, mis Maiuga juhtus, oli kohutav. Maiu riided olid katki ja ta lebas maanteekraavis.

Minu arvates oli see väga õpetlik ja tore üritus. Täname kõiki noorte huvikeskuse koolitajaid, kes meiega sel õhtul tegelesid.

Pirjo Mononen

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)