Siiru-viiruline nõelaprintsess Siiri

Siiru-viiruline nõelaprintsess Siiri

 

Möödunud neljapäeva öösel kell neli oli Siiri Luhaääre (24) toaaken Tallinnas veel valge. Ükshaaval õmbles Siiri pitsitükke sirelikarva kleidile, mida pühapäeval kandis saates “Tantsud tähtedega” Kerttu Tänav.

Siiri on üks neist esmapilgul tagasihoidlikest inimestest, kes võõras seltskonnas vaikselt naeratades teisi uudistab. Ent märkamatuks ei õnnestu tal jääda isegi parima tahtmise juures: ilus ja oi-kui-maitsekalt-riides tütarlaps tõmbab pilke (soojal ajal muidugi ka sellepärast, et Siiri ei tavatse kusagil kanda jalanõusid, vaid mõõdab isegi linnatänavail kilomeetreid paljajalu).

Küll aga ei oska pelgalt pealevaatamise põhjal arvata, et seesama neiu näitas septembri lõpus Saku mõisas toimunud moeetendusel publikule… meeste pesu! Ja mitte tavalist poeletikraami, vaid pärltikandite ning isemoodi lõigetega.

Nüüd aga kõigest järjekorras.

Enne…

mandrile õppima minemist, moeetendusi ja tantsusaateid oli Siiri täiskohaga saarlane. Siiski, kui päris kristalselt aus olla, tegi neiu oma esimese moeetenduse juba keskkooliajal.

Ühel Orissaare gümnaasiumi peol kõpsutasid lavale neli tema klassiõde ja kaks -venda, kandes Siiri näputööd. Julge tüdruku seelikud kirjaga “Kiss me” (suudle mind – ingl. k) või siis näiteks huulejälgedega lips enesekindlale poisile…

Ega koolikaaslased kulmu eriti kergitanudki, nemad oskasid Siirilt midagi sellist oodata. Oli ju tegu selle tüdrukuga, kes Orissaare gümnaasiumi kostüümipidudel ja absurdipäeval tuli kooli alati kõige kreisima riietusega: olgu siis kas kärisemisohtlikus paberist skafandris või pealaest jalatallani marlisse mässitud haigena (oma tilguti käekõrval).

Õmmelda on Siirile kogu aeg meeldinud, nii et erialavaliku osas ta eriti pikalt ei kaalunud-planeerinud. Eks see midagi sinnakanti pidi olema! 2002. aasta sügis leidiski neiu Tallinnast, kus Siiri asus Tallinna kergetööstustehnikumis õppima konstrueerimist-modelleerimist (praegu on selle õppeasutuse asemel juba Tallinna tehnikakõrgkool). Kooliajal käis Siiri praktikal nii Klementis kui ka Tallinna Moemajas.

Nüüd…

töötab Siiri moefirmas Bastion. Tema ametinimetus võib moetööstusest kaugemalseisva inimese kukalt kratsima panna küll: „Misasi? Konstruktor? See oli ju mingi klotsimäng?”

Siiri jaoks on asi aga lihtsamaks lihtsam. No võtame näiteks seeliku, pakub ta ja seletab siis, kuidas ta mõõdab puusa-laiuse ja vöö ümbermõõdu. Paneb paika pikkuse. Lisab õmblusvarud-pööramisvarud ja kõik muu, mis vaja. Lõikab riidest välja ja voila!

Töölaud on Siiril ühe pisemat sorti toa suurune – vana juurdelõikuslaud. “Aga pinda ei ole üldsegi palju, sest mul on seal nii kangaid, lõikeid kui igasuguseid muid asju!” Asub see laud disainerite ja konstruktorite toa vahepeal. Nii on ta kogu aeg asja sees ja näeb, mis toimub. Pealegi on teda niikuinii vaja mõlemas ruumis: disainerite käest saab Siiri joonised (nendele on tal vaja teha lõiked), aga teised konstruktorid kasutavad neiut mudelite selgaproovimiseks.

“Ma olen nii kenasti harju keskmine,” itsitab Siiri, kes kollektsiooni lõpetamise kiiretel päevadel just kui ei saagi muud teha, kui teistele poseerida. Mis on iseenesest vahva töö.

Kui on vaba aega ja tahtmist, võtab Siiri oma armastuse rõivakunsti vastu ka koju kaasa. Siis nokitseb ta pärlitega midagi vahvat teha või õmbleb midagi: Siiri sõbranna olla on selles osas suisa privileeg. Ning endalegi on nobesõrmne neiu muidugimõista meisterdanud terve virna igasuguseid riideid.

Praegu Siiril aga ajaga priisata ei ole. Pühapäeval vaatas ta ühes oma sõpradega telepurgi vahendusel, kuidas Kerttu Tänav ja Koit Toome tša-tša-tša rütmis üle tantsupõranda liikusid. Nende etteastele antud punktidest sõltus see, kui napiks jäävad neiu öötunnid töötundide arvelt järgmisel nädalal.

Žürii pidas Toomet–Tänavat edasivõistlemise vääriliseks. See tähendab, et ka järjekorras seitsmendaks “Tantsud tähtedega” saateks vajab Kerttu ladina-tantsude vooruks kostüümi, mille osas teda aitab Bastioni peadisainer Merike Pääro. Kleidi valmimise eest langeb vastutus aga Siiri pisikestele peentele sõrmedele. Nii kleebib ta pärleid, lõikab pitsi ja kohendab valmivat kostüümi kleidiproovis käivale Kerttule täpselt parajaks. Tiimi järjekordset tulemust näeb Eesti juba sel pühapäeval.

Kunagi…

võib juhtuda nii, et bränd Sissy (ehk siis Siiri disainerinimi) hakkab kaunistama moejulgete meeste tagumikke. Praegu seda brändi poest leida pole ning ega Siiri kiirustagi oma äri püsti panema.

Ehk vajab ta tegutsema hakkamiseks taas taolist tõuget, mis viis ta loomingu Saku mõisa laudadele? Kui jah, siis seda ikka saab! Nimelt nimetab Siiri oma pesuidee avalikkuse ette tirijatena oma kaht kallist sõpra ja suurimat fänni – vanemaid õdesid Kairit (27) ja Merlit (26).

Juhtus nii, et esimesed kolm paari julgelt omapäraseid pükse sai Siirilt jõulukingiks Kairi elukaaslane Mario. „Kas ma võin neid kasutada ka või on sul nendega mingi plaan,” uuris ta. „Nendega mul plaani pole,” rehmas Siiri ise oma sõnade üle pikalt mõtlemata. Ent õed olid sealsamas ja haarasid lausesabast kinni: „Mismõttes – n e n d e g a sul plaani pole?” Järelikult pidi mingi plaan ikka olema!

Nii nad Siirile peale käisid (loe: toeks olid), kuni nelja moekunstniku ühisel sügisetendusel sai valitud publik näha ka tema näputööd. Kümmet paari pesu näitas kuus modelli, kes kõik kas Siiri sõbrad, tuttavad või tuttavate-tuttavad.

Kui alguses oli väike hirmupoeg, kuidas leida paras hulk söakaid mehi, kes prožektoritulede valguses pesuväel ringi marsiks, siis see kartus osutus täitsa asjatuks. Selgus, et eesti mees on ikkagi parasjagu edev. Paarile pakkujale tuli neiul suisa ära öelda: aitäh pakkumast, aga rohkem abi pole mul seekord vaja.

Ja kui esialgu arvasid noormehed, et kena pesu küll, aga ise pole sellist tüüpi, et niisugust kannaks, siis pärast laval käimist oli Siiril raske neid pükse vahetama meelitada. Mida oligi tarvis tõestada, muigab Siiri ja nendib: “Eesti mees pole üldse nii tagasihoidlik!” Naistele tehakse ilusat pesu küll ja veel, aga ega paljud mehedki peenet alusrõivast peenutsemiseks pea. Tuleb seda neile lihtsalt välja pakkuda.

Kas ja mis saab sellest Siiri erialasest mõttelennust, ei taha ta esialgu veel valju häälega rääkida. Ega sellestki, mis saab plaanist veel edasi õppima minna. Eks tulevik näita.

Igal juhul on kindel, et moetööstus on võtnud nii Siiri sõrmed, käe kui ka ülejäänud keha. Eks see omaette võlumaa olegi, sest kes meist ei tahaks tulevikku teada? Aga Siiri teabki! Vähemalt selles osas, mis võib kodumaises rõivamoes näha j ä r g m i s e aasta sügishooajal, sest nende mudelitega ta tööl juba praegu tegeleb. Abrakadabra!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 131 korda, sh täna 1)