Tööl käib vaid 55 protsenti tööealisi naisi

Tööl käib vaid 55 protsenti tööealisi naisi

 

EQUAL projekti We Friends raames arutati läinud teisipäeval Saaremaa õppekeskuses maakonna naiste tööhõivega seonduvaid küsimusi.

Ümarlauda olid kutsutud nii tööandjad kui ka naisühenduste esindajad.
Projekti Saaremaa-poolne koordinaator Leonora Kraus märkiski kohe alguses, et tööandjate huvi võinuks kokkusaamise vastu suurem olla, sest probleemid, millega naised tööturul peavad kokku puutuma, puudutavad ka ettevõtjaid.

On mõneti kummastav, et samal ajal, kui firmad maadlevad tööjõupuudusega, käib tööturuameti Saaremaa osakonna juhataja Kaie Lepa sõnul maakonna tööhõivelistest naistest tööl 55,8 protsenti (2006. aasta statistikaameti andmed) ehk siis 18 600 preilist ja prouast on Saare maakonnas tööga hõivatud 7200. Tänavu kümne esimese kuuga on ennast töötuks registreerinud 942 inimest ning tööbörsil on selle aja jooksul olnud pakkuda 1041 vaba töökohta.

Lepp mainis, et enim on nõutud koristajad (115), elektroonikaseadmete koostajad (103), müüjad (101), pakkijad, pesijad jm lihttöölised (50), kelnerid (35), kokad (31), kummitoodete operaatorid (31), majahoidjad (30), ehitustöölised (24) ning iluteenindajad (24). Huvitav tendents on seegi, et 550-st enne tööl olnud töötuks registreerinust on varem Eestis tööl käinud 531 ning välismaal 19. “Kas nad tahavad vahepeal kodus hinge tõmmata ja siis tagasi minna või ongi nende soov kodusaarele tagasi tulla,” oletas tööturuameti Saaremaa osakonna juhataja.

Peamine on tahtmine

Miks on tööga hõivamata naiste osakaal aga nii suur? Lepp ütles, et nemad peavad peamiseks põhjuseks inimese tahtmatust, kuid üles on loetud teisigi argumente, miks mitte tööle minna: väikesed lapsed (probleemid lapsehoiuteenusega), vanus (ma nii vana, kes mind ikka tahab!), kodu (keegi peab kodus olema), tööaeg (ei sobi vahetustega töö) ja pereliikme hooldamine (kodus hooldust nõudev vanainimene), kuid ka näiteks transpordiküsimus (kas maalt tööl käimine tasub ennast ära?).

Tegelikult on aga tööturul toimuv (olgu see siis naisi või mehi puudutav) suuresti seotud üldiste muudatustega meie ümber. Nii on EBS juhtimiskoolituse keskuse õppejõu Merle Lõhmuse sõnul igati kasulik muutusi ette näha ning katsuda prognoosida, mida need meile kaasa toovad – olgu see siis inimese, perekonna või õigusruumi mõistes.

“Kui 60-ndad aastad lubasid majanduselus ette prognoosida, millised võiksid olla järgmised sammud, siis 80-ndatel teati kindalt, et enne tippu tuleb ette valmistuda languseks – majandus hakkas kiiremini arenema ning üks saavutus tõi kaasa teise,” sõnas Lõhmus, kelle sõnul on 2000-ndad aastad kaasa toonud majanduses mõnetise kaootilisuse ning enam ei ole võimalik järgmisi käike ette planeerida, kuna kõik areneb kohutavalt suure kiirusega. “Selline arenemine toob aga kaasa selle, et koostatakse erinevaid stsenaariume, tehakse riskianalüüse,” selgitas õppejõud.

“Kindlasti on elu keerukam kui 20 aastat tagasi ning see kõik loob meile uusi nõudmisi ning suundumusi, ja seda ka tööturul, me lihtsalt peame ajaga kaasas käima.”

Raha pole nii määrav

Kindlasti ei ole Lõhmuse kinnitusel enam vaid raha see, mis motiveerib inimesi tööle. Kuigi peamise töökoha vahetamise põhjusena nimetavad inimesed siiani palka, siis tegelikult on uuring näidanud, et vaid 43% uuringus osalenud inimesi sai uues ametis suuremat palka. 29%-l oli uues töökohas sama palk ning 28 % said palka vähem kui enne.

Ühe Euroopas läbiviidud uuringu kohaselt ennustas 80% juhtidest, et aastal 2010 on ettevõtete jaoks strateegiliselt tähtsam atraktiivsus tööandjana ning suutlikkus töötajaid ettevõtte teenistuses hoida. Töötajate kohta on aga öeldud, et olulisem kui palk on inimese isiklik areng ja karjäärivõimalused.

Nii on tulnudki aeg, kus tööandjad peavad muutuma paindlikumaks ning oma häid töötajaid hoidma. Leonora Kraus märkis, et loodetavalt on möödas need ajad, mil noor naistöötaja pidi ülemusele kirjutama paberi selle kohta, et ei kavatse lähema kolme aasta jooksul lapsi saada.

Hoopis enam peab hakkama mõtlema, kuidas naised saaksid töö- ja pereelu sobitada ning kuidas üldse rohkem naisi tööellu kaasata. “Madala sündimuse üks põhjus Eestis on võimatus kokku sobitada erinevaid rolle,” tutvustas Kraus tehtud uuringuid. “Selleks et töö- ja pereelu ühitada on Euroopas hakatud propageerima ja rakendama paindlikke töövorme (osaajaga, nädalavahetustel või kodus töötamine).”

Naiste ja meeste võrdsetest võimalustest tööturul rääkinud Eestimaa naisteühenduste ümarlaua eesistuja Laine Tarvis märkis, et Eestit iseloomustab kramplik kinnihoidmine traditsioonilistest soorollidest. Ühelt poolt on mehed tööga ohtlikult üle koormatud ja on põhivastutajad perekonna materiaalse heaolu eest ning teisalt on naised tööturul tõrjutud seisundis, alaesindatud tippjuhtide ja ülekaalus lihttööliste seas.

Kui praeguse riigikogu koosseisus on 21 õrnema soo esindajat, siis Kuressaare linnavolikogus on praegu mehi 62% ja naisi 38%. Tarvis tõi välja ka selle, et kui näiteks linnavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjonis on kõik mehed, siis linnakodaniku komisjonis on mehi ja naisi täpselt võrdselt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)