Uuest aastast on Kuressaares prügikonteinereid kolme liiki (3)

Uuest aastast on Kuressaares prügikonteinereid kolme liiki

 

Kuna 1. jaanuarist hakkab kehtima seadusesäte, mis nõuab olmetasandil tekkivate jäätmete sorteerimist, siis võib juba lähitulevikus näha Kuressaares kolme liiki prügikonteinereid.

Kuressaare linnavalitsuse keskkonna- ja välisprogrammide spetsialist Karli Valt ütles, et kolme liiki konteinerid paigutatakse tulevikus linna haldusalale viieteistkümnesse kohta (vt allpool toodud nimekirja).

Roheline värv – joogitaarale

“Juba praegu on meil üle linna 15 rohelist värvi konteinerit, millel sees ümmargune auk,” selgitas Valt. “Need konteinerid on mõeldud klaasist ja plastikust joogipudelite ning plekist joogipurkide (näiteks õlle- või siidripurgid) jaoks.”

Sellistesse rohelist värvi konteineritesse tohib visata ka olmekeemia (süütevedelik, põrandapesuvahend, tärpentiin, puupiiritus jne) plastik- ja klaaspudeleid, kuid seda tingimusel, et neis pole vedelikku ja pudel on eelnevalt loputatud.

Mitte mingil juhul aga ei tohi rohelist värvi konteineritesse panna jogurti, mahla, keefiri ja ka piima kile- või tetrapakendeid. Karli Valdi sõnul peetakse neid tavalisteks olmejäätmeteks ja need tuleb koos toidu- ja muude jäätmetega visata vastavasse olmejäätmete konteinerisse (nimetagem neid edaspidi üldkonteineriteks – U. K.)

Sinine värv – paber ja papp

1. jaanuarist võib aga Kuressaare linna 15 paigas kohata täiesti uut tüüpi, sinist värvi konteinereid. “Need 800-liitrise mahutavusega konteinerid, millel on väike pilu, on mõeldud paberi (näiteks vanad ajalehed, kriitpaberile trükitud valimis- ja muu reklaam) ning kartongi ladestamiseks,” rääkis Valt.
Tema sõnul on konteineritel vaid kitsas pilu sel eesmärgil, et pahatahtlikud inimesed neisse mingit muud prahti ei topiks.

Kolmas liik – üldkonteinerid

Kogu ülejäänud praht (v. a ohtlikud jäätmed – patareid, värvid, vanad televiisorid jne), mida sinisesse ja rohelisse konteinerisse visata ei tohi, tohib Kuressaare linnas eelolevast aastast alates ladestada üldkonteinereisse.

Sellistesse konteineritesse tohib visata näiteks järgmist liiki sodi: toidujäätmed, tetra- ja kilepakendid, vanad saapad, kulunud riided jne.

Teadmiseks eramajaomanikele

Vastuseks küsimusele, kuidas peaks uuest aastast käituma eramajaomanik, kes alles hiljuti oli linnavalitsuse survel sunnitud oma hoovile prügikonteineri muretsema, ütles Karli Valt: “Joogipudelid ja -pakendid ning paberi ja kartongi peaks ta ikka vastavatesse konteineritesse toimetama. Ülejäänud prahi ladestab ta oma koduhoovis olevasse konteinerisse, mille koormus peaks ju seetõttu vähenema.”

Valt lisas, et juhul kui eramajaomaniku konteineris “pole oluliselt prahti, mida sinna visata ei tohi, siis see sanktsioone veel kaasa ei too”.

Mida aga tähendab siinjuures sõna “oluliselt”? Tuleb välja, et selle tähendus ja mõte on vägagi subjektiivselt tõlgendatav. Sellega nõustus ka linnavalitsuse keskkonna- ja välisprogrammide spetsialist.

Ohtlikke olmejäätmeid on linnakodanikel võimalik tasuta ära anda Kudjape prügilas ja mitte mingil juhul ei tohi neid ladestada koos ülejäänud prügiga.

Kuressaare linna rajatavad sorteeritud olmejäätmete kokkukandepunktid:
1. Kitzbergi tn 2A parkla-ala
2. Uus tn 27 parkla-ala
3. Ranna tn 2
4. Tolli tn 9
5. Mooni tn 2
6. Aia tn 64–66A
7. Kihelkonna mnt 2
8. Pihtla tee 32
9. Õie tn 6
10. Smuuli tn 7 parkla-ala
11. Tallinna 61
12. Rehe tn 5
13. Uus-Roomassaare 21
14. Suur-Sadama 18B parkla-ala
15. Kohtu 22
Allikas: linnavalitsus

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 99 korda, sh täna 1)