Sakla kaks head raamatuhaldjat Maide Ellik ja Agnessa Sepp

Sakla kaks head raamatuhaldjat Maide Ellik ja Agnessa Sepp

 

Sakla külaraamatukogul täitus eelmisel kolmapäeval 60. tegutsemisaasta. Selle aja jooksul on raamatukoguhoidjaid olnud 7, aastail 1966–2004 juhatas külakogu Maide Ellik ning alates 2004 aastast Agnessa Sepp.

Ei tunne kadedust ühegi teise rikkuse kui teadmiste rikkuse pärast!

Põlissaarlane Maide Ellik (vasakul), kel seljataga 38-aastane raamatukogutöö kogemus, sattus sellele alale juhuslikult.

Ta on pärit Liiva külast, õppinud Tumala 7-kl koolis, seejärel Orissaare keskkoolis ning omandas Viljandi kaubanduskoolis kaubandustöötaja kutse. 1962. aastal asus Maide tööle Kallemäe kauplusse, aastal 1966 tehti talle ettepanek raamatukogusse tööle tulla. Vastava erihariduse omandas ta juba hiljem Viljandi kultuurhariduskoolis, mille lõpetas kaugõppes 1982.

Maaraamatukogu rolli ei tohi alahinnata, ütleb Maide, sest rahvas armastab raamatuid ja ajakirjandust. “Kõige meelsamini laenutatakse uut ja värskemat kirjandust. Raamatukogu on vanade väärtuste säilitaja ja uute looja. Ning see on koht, mis oli, on ja jääb lugejate ning kirjandusmaailma kohtumispaigaks. Siit leiab kõike vajalikku, kui ainult oskad otsida. Ja raamatuga koos kogeda imelist tunnet – elada koos raamatutegelastega nende elu.”

Eesti kirjanikest hindab staažikas raamatukoguhoidja A. H. Tammsaaret, Mats Traati, Raimond Kaugveri, vendi Tuulikuid, Uustulndi ning viimasel ajal Erik Tohvrit. Väliskirjanikest kuuluvad lemmikute hulka Sandra Browni, Barbara Cartlandi, Agatha Christie, Margaret Mitchelli jt looming, aga ka Tolstoi, Turgenevi ja Puškini teosed.

Hetkel on Maidel käsil Valentine Nõlvaku “Ellujääja mälestused”.

Hingeminevad raamatud on olnud Inge Ojala sulest pärinevad probleemteosed, mis on pannud mõtlema selle üle, miks on nii juhtunud, et mõnel lapsel ei ole kedagi, kes temast hooliks. Mure on seda sügavam, kuna Maide ise on vanaema ja muretseb oma teismeliste lapselaste pärast.
Unistused võivad täituda, läheb selleks või 30 aastat

2004. aastal andis Maide oma töö ja kogemused edasi Siberist 1969. aastal Eestisse tulnud Agnessa Sepale, kes sattus raamatukogutööle tänu juhuste kokkulangemisele. Saaremaast teadis Agnessa toona väga vähe, tänaseks on aga Saaremaal elatud juba 24 aastat . Saarlaste kohta ütleb Agnessa, et ega saar-lane mandriinimest nii kergesti omaks ei võta, peab end ikka tõestama.

1987. aastal EPA-s raamatupidamise erialal lõpetanud naine tegi 2006. aastal tänu valla toetusele Tallinna ülikoolis läbi 2-aastase koolituse raamatukogunduse kutseõppes. Oma tööga on Agnessa väga rahul, see on tema sõnul huvitav ja järgmisel aastal loodab Agnessa, et raamatute laenutamine läheb elektrooniliseks.

Oma raamatukogu lugejaid on Agnessa nende aastatega hästi tundma õppinud, nii et oskab igaühele sobivaid raamatuid soovitada. Tavalugeja peab lugu Erik Tohvrist, Elme Väljastest, au sees on Herman Sergo, August Mälk ja teised Saaremaa kirjanikud. Nooremad armastavad aga ameerika ja inglise menukirjanike raamatuid.

Murelikuks teeb vaid vanade heade lugejate äraminek teispoolsusesse ning uute noorte lugejate nigel juurdekasv.

Maaraamatukogu kohta ütleb ta, et maaraamatukogu ei ole enam ammu pime ja rõske nurgake, vaid avar ja soe teadmiste- ja kultuurikants, millel on kohalikus kultuurielus määrav tähtsus. Kohapeal saab lugeda ajalehti, ajakirju, oodata “autolahvkat”, postiljoni ning siin saavad regulaarselt kokku ka Sakla seltsi aktiivsed liikmed. “Raamatukogu on vajalik. Valjala vald toetab igati raamatukogude tööd. Suhtumine on väga positiivne, sellel aastal tehti remont, vahetati aknad ja täiustati tarkvara.

Oma lemmikteosteks peab Agnessa käsitööalaseid, eriti lapitööd puudutavaid väljaandeid. Luulelemmikuiks on talle Doris Kareva, Virve Osila ja omakandi luuletaja Almi Tugev, lugeda meeldib ka mälestusi ja elulugusid. Eesti uuemast kirjandusest on Agnessat rabanud Sass Henno oma kahe raamatuga “Mina olin siin” ja “Elu algab täna”, mis maalivad väga tõetruu pildi tänapäeva noortest. Viimati luges Agnessa Elsa Triolet’ raamatut “Roosid järelmaksuga”, et proovida tagasi saada tunnet, mis valdas hinge 28 aastat tagasi keskkooli ajal. Ei õnnestunud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 128 korda, sh täna 1)