Karja jahiselts jahib Metsküla jahimeeste maad

Karja jahiselts jahib Metsküla jahimeeste maad

 

Naaberjahiseltsi jahimaad taotlev Karja jahiselts kasutab eesmärkide saavutamiseks advokaadibüroo abi, mis on Saaremaa jahimeeste puhul harjumatult jõuline asjaajamisstiil.

Karja jahiselts soovib 102 hektari ulatuses suurendada oma jahipiirkonda Metsküla jahimeeste seltsi rendijahipiirkonna alale. Karja jahiseltsi esindav advokaadibüroo Lextal põhjendab taotlust asjaoluga, et jahimaade praegune piir ei arvesta looduses äratuntavaid piire ega võimalda täita mitmeid jahiseadus sätestatud eesmärke.

Metsküla jahimeeste seltsi juhatuse esimees Allan Pulk ütles Oma Saarele, et nende jahiseltsi juhatus ei pea Karja jahiseltsi taotlust põhjendatuks, sest jahimaade praegune piir on täiesti nähtav.

“Jahimaade korralduse alguses ütlesid jahimaade korraldajad väga selgelt: kui kaks jahiseltsi tahavad piirimuudatust, siis peavad nad omavahel kokku leppima. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis piirimuudatust ei toimu,” rääkis Pulk, nimetades advokaadibüroo palkamist Karja jahiseltsi poolt jõuliseks pealetungiks. “Aga asi jääb nii nagu ta on, ega advokaadid ei saa ka põhjendamatu asja puhul midagi ette võtta,” lisas ta

Saaremaa keskkonnateenistuse jahindusspetsialist Jaan Ärmus ütles, et nägelemised jahipiirkondade piiride muutmiseks käivad praegu mitmel pool Saaremaal, kuid advokaadibüroo kaasamine vaidlustesse on siiski erakordne. “Vaidlused tekivad ka paarikümne hektari pärast, proovitakse, kellel on nõrgemad närvid, küsida võib ju alati,” nentis Ärmus.

8075 hektari suuruse jahipiirkonnaga Karja jahiseltsi väidet, nagu aitaks 102-hektarine metsmassiiv Purtsa järve taga neil paremini täita jahiseadust, pidas Ärmus alusetuks. “Seal on suuruluki elupaik, eriti just hirve elupaik, võib-olla on neil huvid selles osas,” oletas jahinduse spetsialist. Ärmuse sõnul saadavad nad Karja jahiseltsi taotluse edasi metsakaitse- ja metsauuenduskeskusele, kuid keskkonnateenistus ise piiri muutmiseks vajadust ei näe. “Sel lihtsal põhjusel, et me ei saa lõhkuda suuruluki elupaika,” selgitas Ärmus.

Karja jahiseltsi juhatuse esimees Lembit Soe ütles Oma Saarele, et taotlus piiride muutmiseks esitati soovist parandada jahikorraldust ja midagi ei juhtu, kui ettepanek jääb rahuldamata. “Metsküla jahimeeste seltsiga on sellest juttu olnud ja nemad ei pidanud seda õigeks, las nüüd keskkonnateenistus ja ministeerium otsustavad neid asju,” rääkis Soe.

Soe lausus, et kasutab piirivaidluses advokaadibüroo teenuseid, kuna ta ise ei oska taotlusi kirjutada ega jõua kogu jahikorraldusseadust pähe õppida.
Keskkonnateenistusele saadetud kirjas teatab Karja jahiselts, et praeguste piiridega ei saa jahipiirkonnas koguda usaldusväärseid andmeid jahiulukivaru seisundi ja jahimaa kvaliteedi kohta.

Samuti pole võimalik hinnata jahiulukite hooldusvõtete sobivust ning teha jahiulukite hooldustöid, sest osale jahimaast puudub mõistlik ligipääs. Samuti pole võimalik teha loomade loendust, mõistlikult vähendada ulukite poolt põllumaadele tehtavat kahju jms.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 215 korda, sh täna 1)