Kas demokraatia või plutokraatia?

Kas demokraatia või plutokraatia?

 

Tragöödia, mis leidis aset Soomes, raputas ja vapustas eriti Põhjalat kui tugev maavärin. See terroriakt tekitab hirmu- ja teadmatusevärinaid homse ees ka Eesti riigis.

Soome on eesrindlik maa, innovaatiline paljudes valdkondades ja eeskujuks kogu maailmale. Kas me tõesti imestame veel vägivalla üle? See, mis aset leidis, on kohutav tragöödia, mis on progresseeruv kõigil sotsiaalse regulatsiooni tasanditel.

Tragöödiaga ei tule leppida, aga mida tuleb siis teha? Esialgu mitte midagi. Vaja on läbi mõelda, esitada küsimusi endale, oma naabrile, oma vanematele, vanavanematele – küsida põhjuste ja seejärel põhjuste põhjuste kohta saamaks aimu taustsüsteemidest, et taolisi tragöödiaid meil ja mujal pisutki ennetada. Me elame juba pikemat aega globaalses külas. Nahavärvist hoolimata on globaalse küla elaniku mured ja probleemid ning ka nende põhjused sarnased. Kõigepealt tuleb need põhjused avastada – siis, kui raske leinaaeg on möödas.

Rahva võim või raha võim

Tragöödia leidis aset kõrgesti arenenud demokraatlikus riigis. Tänapäeva demokraatiat iseloomustab aga demokraatia paroodia plutokraatia sildi all (minnalaskmise mentaliteet Suure Venna huvides) ehk siis suunatud demokraatia ehk diktatuur. Miks ma nii väidan?

Demokraatia (demos ehk rahvas, kratos ehk võim) on rahva võim, kus poliitilise korra vorm eeldab valikuid, alternatiive. Praegu on paljudes riikides (sh Eestis) valikusituatsiooni asemel sundsituatsioon, eriti mis puudutab presidendi valimist rahva poolt ja haridussüsteemi. Probleemse situatsiooni asemel on absurdisituatsioon (koolis näiteks hindamine ja riigieksamid), kus vanamoodi pole enam võimalik ning uut moodi ei oska või ei taha edasi minna. Kahjuks on aga meie riigi vundamendiks poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne labiilsus stabiilsuse asemel.

Demokraatia ja raha või rikkus ei ole omavahel seotud – ei kodus, koolis ega ka riigis. Rahva võimu asemel domineerib tänapäeval aga raha võim (plutokraatia) ja Toompeal ning paiguti ka kohalikul tasandil teenitakse rahva asemel raha. Mõnikord nimetatakse seda ka suunatud demokraatiaks, kus rahvast peetakse nii rumalaks ja saamatuks, et nende kätte võimu ja raha ehk võimalust tunda end väärika ühiskonnaliikme ja kultuuriesindajana eriti ei anta.

Demokraatia kui süsteem on raske, aeglane ja kohmakas. Autokraatiast ja diktatuurist palju ohtlikum rahva jaoks on aga demokraatia mängimine ehk pseudodemokraatia, mis varem või hiljem lõpeb fiaskoga, nagu Soome tragöödia selgesti näitas. See on juba absurditeater, mille hinnaks võib olla omariiklus, inimeste elud. Meie rahvas vajab midagi enamat kui ainult tsirkust ja leiba. Liberaalne turumajandus ehk padukapitalism meil juba on – sellel pole vähimatki pistmist demokraatiaga, rahva võimuga. Nurka surutu soovib teha end nähtavaks-kuuldavaks, nagu seda tegi see soome noormees.

Põhiseadus on meil ülimuslik – kui paljud meist on selle mõttega läbi lugenud ning seda vajadusel ruuporiga rahvaasemikele meelde tuletanud? Kas koolis sellest ka sisuliselt räägitakse? Eriti häälekalt tuleks demokraatia puhul sõna võtta sotsiaalsete suhete vormi tasandil, kus ühine tegevus väiksemas või suuremas grupis ei vasta juba ammu enam enamuse soovidele.

Pole siiani aru saanud, kas võimupiruka juures on enamlased või vähemlased. Koalitsioon ja opositsioon on juba ammu rahva narritamiseks loonud sotsiaal-politikaanlikud grupid, kes tagatubades või Tallinna vanalinna kallites kohvikutes “Eesti asja ajavad” (sadamad, raudteed, koolide katused jne). Kuidas paremini rahva asemel raha teenida ja jätta oma tegevusest demokraatlik mulje?

Demokraatia eeldused ja tingimused

Millistel eeldustel ja kus on demokraatia üldse võimalik? Ainetunnis käsitletakse demokraatiat väga fragmentaarselt. Usun, et demokraatia on võimalik Ameerika indiaanlastest kuni Austraalia aborigeenideni välja – lepitakse milleski kokku ja peetakse ka tegelikult neist kokkulepetest kinni. Kord ja korraaustus, läbinähtavus ning nähtavast informeerimine on samuti üks demokraatia tugisammastest.

Demokraatia on võimalik, kui esindusdemokraatia asendub ka tegelikkuses, mitte ainult valimiseelsetes foorumites, osalusdemokraatiaga sotsiaalse regulatsiooni kõigil tasanditel – kodus, lasteaias, koolis, kõrgkoolis, kohalikus omavalitsuses, parlamendis ja riikidevahelistes suhetes nii Brüsseli kui Moskvaga, aga ka Washingtoniga. Teine oluline eeldus on, et isik määratleb end vaba kodanikuna, kes ei ole võõrdunud iseendast, oma perekonnast, erinevatest kogukondadest ning poliitikast ja poliitikutest – nii kohalikul kui ka riigi tasandil.

Millistel tingimustel on demokraatia võimalik? Kui sundsituatsioon asendatakse valikusituatsiooniga, absurdisituatsioon probleemsega, labiilne situatsioon stabiilsega ning mänguline situatsioon tõesega. Kui seejärel finantshoobasid liigutavad tegelased suunaksid metsiku eelarve ülejäägi ja eelarve erinevad artiklid ühiskonna valupunktide põhjuste väljaselgitamiseks, vähendamiseks ja/või kõrvaldamiseks, siis võiks juba häbi tundmata rääkida nii kodu- kui välismaal tõelisest demokraatiast ning ehk annab ka ennetada Soomes aset leidnud tragöödiat.

Praegu tehakse paraku kõik suuremad ostud-müügid rahva teadmata, rahva arvamust küsimata. Hea seegi, et sotsioloogilise küsitluse mulje jätmiseks on väga vajalik saade “Foorum”, vahel reaalsed või virtuaalsed minigallupid, mis tegelikult ei peegelda veel demokraatiat.

Meist mitte väga kaugel on riike, kes peavad end demokraatlikeks ning naftamagnaatide väline glamuur jätabki metropolides mulje, et tegu on demokraatiaga ning demokraatidega. Tegelikult on aga rahvas võimust ja juba ka vaimuelust võõrdunud ja vastupidi. Võõrdumise protsess saab alguse kodus, jätkub koolis ning võimendub tööelus.

Paraku oleme demokraatia arengus alles imikusussides. Enne kui peaks juhtuma see, et demokraatia sildi all hakatakse tõelist diktatuuri viljelema, tuleb meil rohujuure tasandil – kõigil ja kõikjal – osaleda Eestit puudutavates otsustes ja valikutes. Kui selleks puudub legaalne alus, siis tuleb koputada poliitikute paadunud südametunnistusele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 146 korda, sh täna 1)