Robert Alas laob oma tulevikule vundamenti

Robert Alas laob oma tulevikule vundamenti

 

Kärla põhikool lõpetatud, seadis Robert Alas (18) sammud Kuressaare ametikooli poole. Ja mitte niisama jalutuskäigu pärast, vaid ametiõppimise mõtetega. Tuleviku tarbeks on Robertil varuks ÜLDEHITUSE eriala kutsetunnistus ja vaba voli õpitud oskusi rahaks teha. Ehitaja elukutse on ju üks neist, kus tööpuudust karta ei tasu ja tublid spetsialistid alati hinnas.

Räägi täpsemalt oma erialast – kui sa kooli lõpetad, siis mida sa teha oskad?
Õpin põhihariduse baasil teisel kursusel üldehitust. Lõpetamisel omandan keskerihariduse ja saan üldehitaja paberid. Siis peaksin oskama puidu- ja müüritöid, krohvimist ning maalritöid. Mul on väike plaan peale KAK-i lõpetamist minna edasi Tallinnasse, torutöid õppima. Olen kuulnud, et seal on santehnikatööde ja projekteerimise kool.

Kuidas eriala valimine sinu puhul käis? Kas täitsid ka kutsesobivusteste või käisid kuskil nõustamisel?
Eriala valimine käis väga lihtsalt. Tundsin, et üldehitus sobib mulle ja samas ei leidnud teisi erialasid, mille vastu huvi nii suur oleks olnud. Valiku tegin iseseisvalt. Enne kooli ma väga palju ehitustöödega kokku ei olnud puutunud, küll aga sai vennal abiks käidud palkmaja ehitamisel. Sealt tekkis ka huvi.

Mis oskused sa vahepeal selgeks oled saanud?
Rohkem olen omandanud teooriaga seotud teadmisi, kuid olen käinud ka praktikal. Töö käigus olen juba saanud päris palju oskusi ja praktikal viibisin sanitaartehnikaga tegelevas ettevõttes, kus paigaldasin radikaid ja teisi küttesüsteeme. Loodan peale kooli lõpetamist sinna firmasse tööle asuda. Ja rasket selles töös ei olnud midagi, ainuke tüütu asi oli radikate vedamine.

Paljud noored pelgavad kutsekooli astuda, miks otsustasid sina kutsekooli kasuks?
Otsustasin kutsekooli kasuks, sest sealt saab korraliku hariduse ja samas ka tööoskused tulevikuks. Kuna see amet meeldib mulle, siis teen seda rõõmuga – mulle on õpetatud nii koolis kui ka tööl, et tööd tuleb teha nagu iseendale, mitte lohakalt.

Arvan, et ametikooli plussiks ongi see, et kui sul on kool läbi, on sul oma erialal töökoht olemas.

Kas on nii, et sõbrad-tuttavad tulevad nii muuseas küsima, et räägi mulle, kuidas see asi käib, sa ju oskad?
Mingisugust abi oskan juba kindlasti osutada, aga eks need oskused ja teadmised kasvavad kolmanda kursuse lõpuks ning praktikal käimisega. Praegu olen koolis omandatud oskusi kodus rakendanud ja sõpradele torutööde osas natukene nõu andnud kogemuste põhjal, mis tööl olen omandanud.

Kodus olen vana toa uuesti korda teinud, ära soojustanud ja siis uued seinad teinud. Olen aidanud ka vennal sauna ehitada. Sõpradega on nii, et just nädal-kaks tagasi palus üks sõber abi, et tal vannitoas torud lekivad. On ka lihtsalt küsitud, kuidas torusid tuleks laiali vedada ja kuidas neid ühendada.

Mis aineid sinu eriala raames õpitakse ja millised sulle endale kõige rohkem meeldivad?
Hetkel arvan et kõige paremini tuleb mul välja joonestamine ja plaanide tegemine. Aga raskemad ained on kindlasti üldained, kus peab väheke rohkem pingutama. Erialaained on suhteliselt kerged ja loogilised.
Aineid on erinevaid, alustades puidust kuni müüritöödeni välja. Ühtviisi palju on nii teooriat kui ka praktikat ja enamiku asju saab omal käel järele proovida. See teeb õppimise palju kergemaks. Näiteks müüriladumise õpetaja on tavaliselt rühmaga koos ja juhendab kõrvalt. Endale müüritöö eriti ei meeldinud, kuna müür oli kogu aeg vildakas, aga lõpuks midagi ikka tuli välja. Kõige rohkem meeldis mulle puidutöö.

Räägi veel täpsemalt ainetest – mida õpitakse esimesel aastal?
Keskkooli ained on nagu ikka: eesti keel, kirjandus, matemaatika, keemia, geograafia jne. Lisanduvad veel müüritööd ja viimistlus, joonestamine, materjaliõpetused, puiduõpetus ning välispraktika. Aga praktika oleneb sellest, kas sul on see ette nähtud või ei ole esimesel kursusel. Kui ma esimesele kursusele läksin, siis olime esimesed, kes said praktikale. Eelnevatel aastatel pole esimese kursuse ehitajad praktikal käinud.

Kas Saaremaal on sinu eriala lõpetajal piisavalt tööd või plaanid kodusaarelt mujale õnne otsima minna?
Mina lähen kindlasti algul mandrile tööle, sest seal on mul juba tutvused ees ja saan kindla töö. Hiljem, kui oskused juba paremad on, tahaks kindlasti ikka kodu ligidal töötada. Arvan, et Saaremaal jätkub ka tööd. Kui oskad ja tunned oma eriala, makstakse sulle ka korralikult.
Ma arvan, et ehitada on alati midagi – pidevalt on nii, et midagi lammutatakse ja siis ehitatakse uus asi peale.

Kas sul on soovitusi inimestele, kes sinu eriala vastu huvi tunnevad? Kas saab “lihtsalt läbi” või peab ka vaeva nägema?
Ma arvan, et kui asi inimest huvitab, siis ta ka pingutab selle nimel, aga midagi karta küll ei ole. Ainetes pole midagi kaelamurdvat ja palju oleneb enda suhtumisest õpetajatesse.

Kas sinu eriala on populaarne – palju on poisse? Kas tüdrukuid üldse ongi?
Sellel aastal, kui mina läksin, oli kokku üle 90 tahtja. Vastu võeti umbes 70. Päris paljud valivad just selle eriala ja juhtub ka nii, et mõni tüdruk eksib aeg-ajalt sekka ära.

Millised õpetajad on? Oskavad nad oma teadmisi hästi edasi anda ja kas neilt nõu ka küsida saab?
Enamik õpetajaid on täitsa normaalsed ja saavad isegi aru, kui tunnis nalja teed. Ja kui küsid midagi, millest aru ei saa, siis teevad asja selgeks. Kui midagi ei oskagi ja pead pärast tunde minema küsima, siis nad aitavad ka. Asi on nagu rohkem selles, kuidas sa ise õpetajasse suhtud.

Räägi, kas koolis mingit nalja ka saanud on – mõni tore lugu ehk.
Ma arvan, et üks leebemaid, millest kirjutada saab, on see, kui meid esimese kursuse alguses kohe katust pandi ehitama. Kui see lõpuks valmis sai, siis võis iga varblane sealt katusevahedest läbi lennata, sest kellelgi ei olnud eelnevat katuseehitamise kogemust. Me alles hakkasime koolis käima ja kõik võtsid asja väga lihtsalt, tegime rohkem nalja kui tööd. Hiljem tehti katus vist ümber vanema kursuse poolt. Kui nüüd katust teeks, oskaks muidugi õigesti teha!

Marek Mühlberg

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 101 korda, sh täna 1)