Koolide uus rahastamismudel paneb mõtlema haldusreformist

Koolide uus rahastamismudel paneb mõtlema haldusreformist

 

Läinud nädalal lõppes haridus- ja teadusministeeriumi analüütiku Priit Laanoja ja tema nõuniku Riho Raave koolide uue rahastamismudeli tutvustamine Saaremaa omavalitsuste liidule mõtteavaldusega, et kas ei peaks rohkem hakkama mõtlema valdade liitmise ehk haldusreformi peale.

“Ehkki teema on praegu arutluselt maha võetud, tasuks sellega tegeleda küll,” märkis Pihtla vallavanem Tõnu Hütt, kes on maakonda ühe maavalla ja ühe linnaomavalitsuse tekke pooldaja. Ka Kihelkonna vallavanem Jüri Saar ning Lümanda vallavanem ja Kärla volikogu esimees Toivo Vaik pooldavad omavalitsusreformi diskussiooni algatamist kas või ajalehe veergudel.

“Kindlasti ei ole kooliteema ainus, mis paneb mõtlema väikevaldade murede peale – tegeleda tuleb ju ka paljude teiste asjadega, nagu näiteks lasteaiad ja rahvamajad –, kuid koolid võivad siin tõukeks olla küll,” ütles Vaik.

Pearahapõhiselt klassipõhiseks

Uus koolide rahastamissüsteem, mis Saare maakonnas puudutab maakoole, muutub pearahapõhiselt peamiselt klassipõhiseks. Kui edaspidi tahab riik anda garantii eelkõige väikestele algkoolidele ning piisava õpilaste arvuga põhikoolidele (põhikooli kolmandas astmes, st 7.–9. klassis peaks olema 10 last klassis). Lisaks toetatakse neid põhikoole, kus laste koolitee kasvaks ebanormaalselt pikaks ehk siis kodust kooli enam kui 30 kilomeetrit.

Nii Laanoja kui Raave rõhutasid, et koolide reorganiseerimise otsustab siiski kohalik omavalitsus. Kui vald leiab, et suudab oma põhikooli ka väiksemate laste arvuga pidada, siis seda ei keela keegi, nentisid ministeeriumi ametnikud, kelle sõnul on omavalitsustele koolide osas antud kolmeaastane üleminekuaeg.

Hea, aga karm mudel

Saaremaa omavalitsuste liidu Orissaare vallavanemast juht Raimu Aardam nentis, et SOL-is on ka varem haridusteemadel juttu olnud, kuid nii konkreetselt, teravalt ja selgelt ei ole enne räägitud.

Aardami arvates on uus rahastamismudel suhteliselt hästi läbi mõeldud, aga see on ka küllaltki karm. “Kui ikka lapsi ei ole, tuleb midagi ette võtta, tuleb tulla kahe jalaga maa peale,” sõnas ta, märkides, et nüüd, mitme aasta jooksul on ka Orissaare vallas selgeks saadud, et väike Tagavere algkool tuleb siiski tulevast õppeaastast sulgeda.

Aardami sõnul peaks palju enam mõtlema sellele, et nendele vähestelegi lastele, kes valdades on, suudetaks pakkuda head haridust.

Ka Tõnu Hütt, kel ees ootamas peamurdmine, mida teha Kaali põhikooliga, kus sel õppeaastal õpilasi vaid 60 (neist 7.–9. klassis mõne aasta pärast vaid kümmekond), lausus, et kui vald põhikooli ikka välja ei kanna, tuleb midagi ette võtta. On ju valla rahakott kõhnuke ning kõigile ei jätku sealt niikuinii. “Eks me esialgu püüame õpetajate palgaraha peale maksta ning kooli säilitada, kuid meie tegevus sõltub suuresti sellest, kas ja kust meil õnnestub Kõljala lasteaiahoone renoveerimiseks raha leida,” märkis Pihtla vallajuht. Tema sõnul on selge see, et algkool Kaali jääb, kuid millisel kujul, on veel mõtlemisküsimus.

“Kui mõelda meie asukoha peale, siis päris lähedal meil ühtegi põhikooli ei ole, Valjalga meie inimesi ei tõmba, Kaarmale ka mitte,” arutles Hütt, kes pidas tõenäoliseks, et sellisel juhul, kui põhikool Kaalist kaob, on reaalne hakata hariduse osas koostööd tegema hoopiski Kuressaare linnaga (nagu seda teeb praegu ka Kaarma vald – toim).

Maavalitsus koole kinni ei pane

Saare maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Raivo Peeters toonitas, et tema ega maavalitsus ühtegi kooli kinni ei pane ning võib teha vaid prognoose (koolide põhikooli kolmanda astme laste arv lähiaastatel on kirjas kõrvalolevas tabelis). “Praeguse seisuga on enam kui kindel, et alles jäävad põhikoolidena Muhu, Leisi, Valjala, Aste ja Salme,” ennustas Peeters. “Teised vallad peavad tõsiselt kaaluma, mida teha.” Tema sõnul oleks mõistlik jätta ka Saaremaa lääneregiooni üks korralik põhikool – st Kihelkonna, Lümanda ja Mustjala peaksid hoolega kaaluma, milline neist kolmest jääks põhikooliks.

Jüri Saar nii optimistlik

n-ö kolme kooli liitmise suhtes ei ole. “Kui arvame, et need lapsed, kes praegu õpivad kolmes koolis, tulevad kindlasti ka kolme valla ühisesse kooli, võime me eksida, sest me ei pruugi sama liidetavate summat saada. Osa lapsevanemaid võib vabalt sellisel juhul oma poja või tütre viia hoopiski linna kooli – on tal seal siis sugulased või käib ta ise linnas tööl,” arutles Kihelkonna vallajuht, lisades, et reaalselt on ju Kuressaarde enam-vähem ühepikkune tee nii Lümandast, Mustjalast kui ka Kihelkonnalt.

Mis saab gümnaasiumidest?

Raivo Peeters lisas veel, et reaalselt on praegu kahtlane, kas Leisi suudab mõne aasta pärast keskkoolina jätkata. Samuti peab tõsiselt tuleviku üle mõtlema Kuressaare ametikool, kus õppeaastaks 2011/12 on tõenäoliselt 500 õpilast. Ja ehkki uus rahastamismudel Kuressaare koolidesse ei tule (linnagümnaasiumides jääb arvestus pearahapõhiseks), märkis maakonna haridusjuht, et ka Kuressaares tuleks koolivõrk üle vaadata. “Võib olla väga tõenäoline, et Saaremaa pealinnas piisaks ühest põhikoolist ning teise võiks teha sellise tasandusklasside süsteemiga kooliks,” rääkis Peeters.

Kes toob vallad ühe laua taha?

Toivo Vaik siiski täna seda jõudu ei näinud, kes paneks vallajuhid ühe laua taha istuma ning koolide n-ö liitmise otsust tegema või ehk ka haldusreformist rääkima. “Kindlasti jääksid siis need vallad, kus põhikooli enam pole, kaotajateks, sest kooli loetakse ju valla südameks ning kindlasti jääb põhikooli kaotamisel vallale väiksemaks nii riigi toetus kui ka näiteks maksumaksjate hulk – on ju kooliõpetajad omavalitsustes ühed suuremad maksumaksjad.”

Valk tõi ka välja tõsiasja, et kui kohalike valimisteni on jäänud napilt kaks aastat, tuleks tõsiselt kaaluda, kas meil ikka jätkub inimesi nii volikogudesse kui ka vallavalitsustesse. “Juba praegu oleme seisus, kus väikesed omavalitsused ei suuda maksta konkurentsivõimelist palka ning vallavanemate põud ei puuduta hoopiski ainult ühte valda Saaremaal. Enne kohalike omavalitsuste valimisi tuleb otsused ära teha,” kinnitas staažikas vallajuht. Seda kas või sel põhjusel, et üha vähem leitakse asjalikke inimesi ka volikogudesse kandideerima.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 60 korda, sh täna 1)