Suvekodudele mõeldes

Suvekodudele mõeldes

 

Sügis on aeg, mil suvilate ja suvekodude omanikud seavad oma puhkuste ja nädalalõppude veetmise paigad talvekorda. Alljärgnevas tuletan meelde mõningaid asju, mida peaks meeles pidama, et kevadel tagasi pöördudes ebameeldivaid üllatusi ees ei ootaks. Kirjeldan ka seda, kuidas käituda, kui keegi võõras on teie valdusi külastanud teie teadmata.

Esmalt tuleks mõelda sellele, kas on asju, mis jäävad nähtavale ning võivad kurikaeltes tekitada kiusatust sisse murda. Selleks tasub teha hoonele ring peale ja aknast sisse vaadates veenduda, et kodutehnika, ajaloolise väärtusega esemed ja muud teile väärtuslikuna näivad asjad ei jääks vaatevälja.

Kui vähegi võimalik, siis soovitame sellised asjad transportida kindlamasse hoiukohta, seda eelkõige siis, kui teate, et te ise pika aja jooksul oma suvituskohta ei külasta. Juhul kui oluliste esemete ümberkolimine ei ole mõeldav, soovitame neid pildistada, et vajadusel oleks lihtsam selgitada, millise esemega tegemist.

Seda muidugi sellise õnnetu juhuse järel, kui keegi on sirutanud käe teie vara järele ja midagi kaasa viinud ning te asute politseile kirjeldama, mis kadunud on. Piltidest võib abi olla ka siis, kui politsei avastab näiteks läbiotsimise käigus esemeid, mille puhul on alust arvata, et tegemist on varastatud esemetega, mille omanikke asutakse otsima. Samuti on piltidest abi siis, kui otsime kadunud või varastatud esemeid meediaväljaannete vahendusel.

Kui läheduses on eluasemeid, kus elatakse aastaringselt, soovitame nende asukatega kokku leppida, et nad aeg-ajalt teie elamisele pilgu peale viskaksid, ning märgates, et käinud on kutsumata külalised, sellest teile ja politseile teada annaksid. Uskuge, naabrivalve, ka ametlikult vormistamata kujul, on äärmiselt tõhus.

Lisaks naabritega sideme hoidmisele soovitame püüda võimalikult täpselt meeles pidada, millal oma suvekodu viimati ise külastasite või teie lähedased seal käisid. Keerukas on seoseid looma hakata ja võimalikke tunnistajaid leida, kui osutatav vahemik on paar-kolm kuud.

Järgnevalt küsimused-vastused puhuks, kui teie valdustesse on sisse murtud. Mitte alati ei osata mõelda, mida teeb sellistel puhkudel politsei ja milline osa on iga inimese koostööl politseiga.

Kuidas peaks käituma kannatanuks osutunu?

Selge on see, et märgates sissemurdmist, järgneb esimeste hetkede ehmatusele tavapäraselt soov teada saada, mis on toimunud ja mis kaduma läinud. Soovitame sissemurdmist märgates säilitada eelkõige rahu ja saada üle teadmishimust. Palume esimesel võimalusel kutsuda politsei ja säilitada sündmuskoht puutumatuna.

Ärge liigutage sündmuskohal esemeid ja ärge seal ringi kõndige. Püüdke säilitada rahu ja mõista, et õnnetus on juba juhtunud ja sündmuste käiku tagasi pöörata ei ole võimalik. Kohaletulnud politseiametnikuga koos selgitate välja, mis on kaduma läinud ja millist materiaalset kahju te olete kandnud.

Sündmuskohale jõudnud politseiniku jaoks on tööalaselt kõige suurem õnnetus see, kui kannatanu on juba sündmuskohal ringi liikunud, asju tagasi tõstnud või isegi koristama asunud, likvideerides niimoodi kõik võimalikud jäljed, mis sissemurdja jätnud oli.

Miks on oluline sündmuskoha puutumatus?

Sageli esineb juhtumeid, kus kuriteo ohvrite endi ebaõige käitumine on raskendanud kuriteo kiiret lahendamist. Arvestada tuleb sellega, et praktiliselt igas kuriteopaigas on jälgi, mis osutavad sissemurdjale. Kui inimene, kes ei ole politseitööga kokku puutunud, võib esmamulje põhjal arvata, et mingeid jälgi ei ole, siis ta tõenäoliselt eksib.

Vastava ettevalmistusega ja hea tehnikaga varustatud spetsialist politseist leiab kindlasti olulisi jälgi ja märke, mis on sissemurdja poolt jäetud. Pidage meeles, et iga väikseimgi detail võib uurijale anda vajaliku niidiotsa, mille abil lõpuks kurjategijani jõutakse.

Mida saame varguste vältimiseks ise ära teha?

Statistikale tuginedes võib väita, et enamik sissemurdmisi pannakse toime ruumidesse, mille ukselukku on suhteliselt lihtne kas avada või lõhkuda.
Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu lukustustele ja valveseadmetele. Nn “Vasara” lukk ei pea varast rohkem kui minuti. Kui teie uks on ümbruskonna ainuke seda tüüpi lukuga uks, võite olla üsna kindel, et vargile tullakse just teie juurde. Sama lugu on signalisatsiooni puudumisega.

Praktika näitab, et valve all olevatele objektidele on sissemurdmisi vähem, sest avastamise risk on sissemurdjate jaoks suurem. Info sellistele objektidele sissemurdmise kohta jõuab kiiresti politseisse, see annab politseile võimaluse jõuda kurjategijateni n-ö kuuma jälge pidi.

Kuidas saame üksteisele abiks olla?

Vanasõna ütleb, et kus tegijaid, seal nägijaid. Kui me oleme hoolivad üksteise suhtes ja märkame kahtlustäratavat tegevust, siis tuleks sellest alati politseile teada anda. Lubamatu on mõelda, et mind see ei puuduta. Kui jätame tähelepanuta kellegi õigusvastase käitumise, siis seame võimaliku löögi alla ka iseenda – järgmisel korral võib varga saagiks langeda teie endi vara.

Ärge kartke teatada politseisse kahtlastest inimestest või arvatavast vargast. Politsei selleks ongi, et kontrollida. Kui tegemist on korraliku inimesega, ei tee politsei talle halba. Palju halvemaks muutub teie enesetunne siis, kui hiljem selgub, et te nägitegi varast, kuid ei võtnud midagi ette.

Olles hoolivad üksteise, oma ja teiste vara suhtes ning tehes koostööd politseiga, võime üheskoos nii mõnegi kuriteo ära hoida. Aruka ja asjaliku käitumise korral on suur ka tõenäosus, et kurjategijad tabatakse ning omanik saab oma vara tagasi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 93 korda, sh täna 1)