Kuressaare vaikus ja rahu on nautimist väärt (1)

Kuressaare vaikus ja rahu on nautimist väärt

 

Laine kõrge, kippus nelja meetri kanti, aga taevale tänu, ümar. Ei olnud vahust harja. Oli see peatse tormi märk? Kõhe tunne tekkis, kui paat oli laine põhjas – vaatad uut lainemäge tulemas ja imestad, kuidas me küll sinna üles, harjale jõuame? Ometi harjud selle üles-alla rütmis, hirmulgi ei ole aega tulla.

Siis äkki Juhani hüüd: “Karla, mootor ei vea enam. Seisame!”

… Aovalguses hakkas paistma ähmane rannajoon. Surmasuust pääsenud reisikaaslasi valdas tõemeelne rõõm. Mart ei jaksanud tundeid vaos hoida, langes paadipõhja põlvili. Täismehe silmist pudenesid tänupisarad.

… Juba oli rannal meid märgatud. Joosti vastu. Keeletarka meil ei olnud ja Karla näitas sõrmega katkise võlli poole. Asi sai selgeks. Piirivalvurid tühjendasid imekähku paadi, keevitamiseks vajalik toodi kiiresti kohale.

Traksis poisid. Keevitamine sai tehtud. Paat tagasi vette. Isegi meie kraam tõsteti korralikult kohale. Ometi tekkis ärasõiduga raskusi. Keelt ei oska. Karla küsis sulaselges eesti keeles: “Kuidas on maksuga? Palju oleme võlgu?”

“Perkele maksamista! Kas oleme vennad või ei?”

Aru sai. Võttis meid vaikseks. Karla poetas tasuks mõeldud kuldrahakese tagasi taskusse.

Peavarju siit aga ei antud. Venelane valvas. Tuli minna Rootsi.
Lahkudes Jussarö saare rannast, panime kõrges taevas tähele väikest lennukit. Tiibade all olid viisnurgad.

“Luuravad sunnikud.”

Niimoodi on 1944. aasta sügisel Eestist lahkumist oma raamatus “Killud” kirjeldanud nüüdne kuressaarlane Endel Loo.

Paat noorukese Endel Loo ja tema reisikaaslastega randus pärast ohtuderohket merereisi õnnelikult Rootsimaa rannas. Nüüdne saarlane on õppinud ja töötanud Eestis, Rootsis, Kanadas ning Soomes. Viimased kümmekond aastat on maailmamees elanud soomlannast kaasa Helenaga Kuressaares. Kesk-Soomest pärit Helena ja Endel naudivad oma Kungla tänava kodus Kuressaare vaikust ja rahu, peavad lugu saarlastest ning tunnevad end siin väga koduselt.

Loo pere külaliste jaoks on Saaremaa üks tore paik

Helena ja Endel tutvusid Torontos. “Endel oli esimene eestlane, kellega tutvusin. Elasime aastaid ka Soomes, aga Saaremaa on tema jaoks üks õige koht. Siin ta tahab olla ja tegutseda,” räägib Helena Loo.

Pikkamööda sai Kungla paigake omaseks. Alguses suvilaks mõeldud, väikese raha eest ostetud, pooleldi lagunenud majake. Meid tervitas plankaeda sisse sõitnud auto – pool aias, pool tänaval.

“Siia tuleb tulevikus kiviaed teha, muidu sõidab mõni purjuspäine autoga otse tuppa,” arvas Helena.

“Ega sa ometi kavatse krunti ostma hakata?”

“Hinda kõlbaks küsida.”

“Selles nukumajas tööpuudust karta ei ole,” kinnitas Helena.
(Katkend raamatust “Killud.”)

Kungla tänava kauni peremärgiga maja hooviväravast on sisse astunud külalisi igast ilmanurgast. Vahest kõige rohkem Helena sõpru-tuttavaid soomlasi ja Endli sõpru Rootsi ning Kanada ajast. Tee Loo juurde ei ole võõras ka Eestimaa tunnustatud kunstnikele ja kultuuriinimestele.
Kuressaares ja Saaremaal tervikuna on väga palju inimesi, kellel Loo perre asja. Oma kodus on õpetaja Endel Loo võõrustanud oma õpilasi Kuressaare ametikoolist.

Õpetajaametit on Endel Loo pidanud veel Saaremaa õppekeskuses ja Kuressaares pani ta aluse Oma Pere käsitööringile.

Õpetaja ise õppis Eestis, Rootsis ja Kanadas

Endel Loo lõpetas Eestis Gustav Adolfi gümnaasiumi ja õppis laulmist Tallinna konservatooriumis. Hakkaja noormees jätkas õpinguid võõrsil. Ta lõpetas Anders Beckmani eraülikooli Stockholmis reklaamikunsti, tootekujunduse ja kirjakunsti erialal.

Rootsis elades tegutses Endel ka skaudijuhina, luues Stockholmis Karu lippkonna.

1954. aastal läks Loo Rootsist Kanadasse, kus asutas omanimelise tarbekunstistuudio. Noormehe lauluõpingud jätkusid Toronto konservatooriumis ja Helmi Betlemi laulustuudios. Torontos salvestati neli singlit, kus laulusolistina esineb bariton Endel Loo. Tänu sellele saavad Kadi raadio kuulajad nüüdki kuulata vanu laule noore Endel Loo esituses.

Laulumehe ja kunstniku lavastajakätt on tunda saanud nii profid kui ka harrastusnäitlejad. Torontos nägi teatripublik Loo lavastatud vabaõhuetendust “Paradiisi pärisperemees”, mille teksti kirjutas tuntud raadiomees ja kirjanik Ilmar Külvet.

Endel Loo asutas noorte teatriühenduse Savi ning juhtis selle tegevust Torontos ja New Yorgis.

Loo kunstnikuandest ja -oskustest annab tunnistust Toronto EELK Peetri kiriku altar ja sisekujundus. Just selles pühakojas avaldub Endel Loo looming oma säras ja hiilguses kõige ehedamalt.

Robert Kreemi koostatud raamatus “Uus algus” on Endel Lood nimetatud Eesti päevade peaürituse kavaliseks juhatajaks või peapidustuste rakendajaks.

Pidulikkusest on kauaks jäänud meelde gaidide-skautide lipuvalved. Noored, ehkki sündinud võõrsil, olid tublid. Aga kunagi ei unune aastapäeva rõõmuks esinema palutud lasteaia lapsed. Ligi poolsada mudilast lihtsalt jalutamas üle lava, naeratamas rahvale ja lehvitamas Eesti lipukestega. Ei midagi muud. See võttis aktuserahva südame soojaks.

Mis seal salata, mulle meeldis olla Eesti Vabariigi aastapäevadel teadustajaks ja aukülaliste tervitajaks. Väsimust ei tulnud meeldegi. Isegi piduriie muutus omaseks. Ei siis mingi ime, kui võttis nukraks, et pärast külaskäiku okupeeritud kodumaale ei kõlvanud ma enam aastapäevi korraldama. Hea seegi, et olen seitse aastat seda teinud. (“Killud”.)
Niisiis on võõrsil omade keskel tulnud kibestumishetkigi üle elada.

Kaikamehed panid kodumaa külastamist pahaks. Ometi said Kanada eestlased pärast Loo Eestis käimist peagi kohtuda kirjanike Jaan Krossi ja Ellen Niiduga ning näitleja Evald Hermakülaga. Endel Loo algatusel pandi alus Eesti filminädalale Torontos. Alles hiljaaegu lõppes seal järjekordne filminädal, kus osales ka Mart Laar, kellel Kungla tänavas Loo naabruses väike majakene.

“Oleme Mardiga siin mitu korda mõtteid vahetanud. Küsisin, kas ta on ka poliitikast väsinud, ja ta vastas, et mitte veel,” kommenteerib Endel Loo oma Kuressaare naabri seisukohavõtte.

Kanadas korraldas kunstnikuhingega eestlane veel eesti kunstnike tööde näituse Toronto ülikoolis.

1982. aastal abiellus Endel Loo soomlanna Helenaga. Lahtis elades õpetas eestlane soomlastele inglise, rootsi ja eesti keelt. Eestlaste abistamiseks moodustasid Lood Soomes ühingu Siltaseura, mille kaudu aidati ennekõike Eesti Draamateatrile vajalikke seadmeid hankida ja teatrimaja remontida. Endel Loo aitas ka eesti kunstnikke, muretsedes neile töövahendeid ja korraldades näitusi. Lauljanagi sai eestlane end proovile panna, esinedes kuulsa soome kanneldajaga Arvo Kilvensaloga kirikukontsertidel.

Kuressaarest ei koliks Lood enam kuhugi

Helena meelest ei võeta Saaremaal võõraid just kiiresti omaks. Küll on soomlanna ühte sulanud joogatrennis osalejatega. “Juba viis aastat harjutame. See on väga mõnus. Meil on tore seltskond. Kui oled üks või kaks korda puudunud, kohe hakatakse muret tundma, kus ta on, kas on midagi juhtunud,” räägib Helena Loo kenas eesti keeles.

Endli meelest peaks maakonna ja linna juhid pead murdma selle üle, kuidas noori saarlasi kodusaarele tagasi kutsuda. “Siin on ju kõik nende jaoks olemas. Puhas õhk, päikest rohkem kui mandril. Ilus loodus, rahulik elutempo. Noortele on vaja leida rakendust. Laste kasvatamiseks on Saaremaa ideaalne paik,” leiab Endel Loo.

Helena, kes toob Saaremaale soome turiste (“Mitte vodkaturiste,” toonitab Helena), ütleb, et kõik, kes käinud, tahavad siia tagasi. Helena on avastanud lausa uue haru – lilleturismi. Soomlased käivad Eesti lilleturgudelt lilli ostmas. Eestis on lilled odavamad kui Soomes. Omaette saavuseks peab Helena Loo Espoo kandleorkestri Käenpiiat Saaremaale toomist tänavu mais. Kontserdid läksid täismajale ja sellest tunneb Soome tuntud kanneldaja Arvo Kilvensalo tütar Helena Loo vaid rõõmu.

Veel kiidab Helena saare naise tarkust. “Natuke eakamad saare naised on väga elukogenud ja teevad tarku otsuseid,” hindab Helena sitkeid saare naisi.

Ja veel! Helena vanemate juures elas kaua aega Eestist emigreerunud kuulus näitlejanna Liina Reimann. Oma vanemate meenutustest teab Helena, et eestlanna tõi Soome uue särtsaka elustiili. “Räägitakse, et kui Liina sinna tuli, siis läks kogu küla nagu elama,” meenutab Helena vanematelt kuuldut.

Kas Lood läheksid Saaremaalt Soome tagasi? “Ei. Endel ei oskaks enam Soomes olla. Me oleme siin harjunud,” võtab Helena asja kokku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 153 korda, sh täna 1)