Lugeja kiri

Haridusminister Tõnis Lukas avalikustas selle nädala alguses mõtte korraldada Eesti Vabariigi juubeliürituste raames ka humoorikas rahvusvaheline ilusaima keele võistlus. Sellele mõttele viis ta legend kunagi justkui toimunud sellisest võistlusest.

Meenutaksin siinkohal, et selle legendi tekkimisele pani ilmselt aluse “meie oma mehe” Johann Wilhelm Ludwig von Luce1 üks teaduslik artikkel. Ülo Parbus on kogu selle loo oma Saaremaa Muuseumi viimases kaheaastaraamatus ilmunud artiklis järgmiselt kokku võtnud.

Luce ei olnud eesti keele ilu ülistades sõnadega kitsi. Sellest rääkides kasutas ta alati ülivõrdeid. 1815. aastal ilmus temalt [J. H. Rosenplänteri] Beiträge’de 4. vihikus2 kirjutis, milles ta teeb ettepaneku ühe eesti seltsi asutamiseks. Selles kiidab Luce pikalt eesti keele kõla ja väljendusrikkust ning võrdleb seda tuntud Euroopa keeltega nagu hispaania ja itaalia keel.

Oma väidete tõestuseks toob ta lause, mida ta talupoja vankris istudes oma teejuhi suust oli kuulnud. Muusikana olevat tema kõrvus kajanud, kui talumees oma hobusele ütles: “Mine tasa üle silla!” Kommentaarid on vist liigsed, nagu öeldakse. Me asendasime küll sõna “mine” hiljem sõnaga “sõida”, et viia ka meie kuulus õ Euroopasse, kuid konstrueerisime selle lause baasil legendi meile nii kuulsusrikkast keeltevõistlusest. Oma loomulikus tagasihoidlikkuses tunnistasime küll itaalia keele kauneimaks, aga endale riputasime siiski hõbemedali kaela.

Kui Luce seda oleks teadnud, oleks ta “žürii” otsuse kindlasti protestinud, sest tema meelest oli maarahva keel ju kauneim ja väärinuks kindlasti esikohta!

Parimate tervitustega Olavi Pesti

1 Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1750–1842) – Saaremaal ja pikemat aega Kuressaares elanud ning tegutsenud estofiilist baltisaksa pastor ja kirjanik. Õppis usuteadust (veidi hiljem ka arstiteadust) Saksamaal Göttingenis, Helmstadtis ja Erfurtis. (Arstieksami sooritas 1801. a Peterburis).

Aastal 1781 asus koduõpetajana tööle Lääne-Saaremaal Rootsikülas. Elanud on Pühas, Lahetagusel, Pilgusel. 1795. aastal tõsteti aadliseisusesse. 1801. aastal sai temast Kuressaare linnaarst ja apteeker, hiljem oli ta Kuressaare kooliringkonna inspektor.

Eesti keelt pidas Luce äärmiselt luulesobilikuks ja musikaalseks, ta leiab, et oma sonoorsuselt ei jää maarahva keel alla itaalia ja hispaania keelele, kui mitte neid koguni ei ületa. Selle väitega pani ta aluse tänini eestlaste seas laialt levinud müüdile. 1817. aastal asutas Kuressaares esimese eesti küsimuste uurimise ühingu – Estnische Litterarische Gesellschaft. Luce on maetud Kudjape kalmistule.

2 Mõeldud on baltisaksa literaadi ja vaimuliku Johann Heinrich Rosenplänteri (1782–1846) toimetamisel aastail 1813–1832 ilmunud väljaannet Beiträge zur genauern Kentniss der ehstnischen Sprach. Ühtekokku ilmus Beiträge 20 vihikut.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)