Lähema viie aasta jooksul üldstreiki ei tule

Lähema viie aasta jooksul üldstreiki ei tule

 

“Lähema viie aasta jooksul Eestis veel üldstreiki ei tule,” usuvad praegu Eesti Ametiühingute Keskliitu juhtiv Harri Taliga ja teetöötajate ametiühingu esimees Peep Peterson, kes reedel käisid kohtumas Saare maakonna ametiühingute usaldusisikutega.

“Väga palju sõltub muidugi ka sellest, mis toimub majanduses,” märkis Taliga. Ta lisas, et ametiühingute võitlusvõimet tuleb veel kasvatada, kuid lähema viie aasta jooksul võib kindlasti näha streike, mis hõlmavad juba mitut sektorit.

Ametiühingute juhid peavad üheks olulisemaks jõuks oma liikmeskonda, sest kogu liikumine algab altpoolt. Tänaseks julgetakse juba kindlalt öelda, et vabanemas ollakse nõukogudeaegse ametiühingu mainest ning astutud on esimesed kindlad sammud – olgu selle tõestuseks või näide viimatisest bussijuhtide streigist, millega ühinesid ka Saaremaa ametivennad.

Peterson ei välista ka 11. detsembril bussijuhtide streigi jätkamist – seda juhul, kui tööandjatega kokkulepet ei saavutata. “Streik on ametiühingutel kogu aeg tagataskust võtta, see on nagu tuumarelv, mis on küll olemas, aga mida me tegelikult kasutada ei taha,” lausus teetööliste ametiühingu juht.

Taliga tõi ametiühingute ühe töövõiduna näiteks ka neljapäeval allkirjastatud alampalga kokkuleppe, millega tulevast aastast on miinimumpalga suurus Eesti riigis 4350 krooni – see on viimaste aastate suurim alampalga tõus, kus alampalga saaja hakkab reaalselt juurde saama 551 krooni.

“Ametiühingud peavad täna silma peal ka seadusandluse väljatöötamisel,” märkis Taliga, tuues näite töölepinguseaduse muutmise kavast, millega töötajad oleksid vallandamise puhul kahju saanud ning praeguse 2–4 kuu hüvitise asemel vaid ühe kuu keskmise palga.

Taliga mainis, et kunagine valitsusejuht Tiit Vähi oli esimene, kes võttis ametiühingud jutule, sest nägi, et see on talle kasulik ning maandab ühiskonnas pingeid. Samas tõi aga Peterson näite, et kui justiitsminister lubab endale ütlemist, nagu oleks ametiühingud fiktsioon, saavad sellest innustust nii tööandjad kui ka poliitikud.

Ometi peetakse ametiühinguid kodanikuühiskonna loomulikuks osaks ning ka tänases Eestis kuulub organisatsiooni 50 000 liiget, mis on kahtlemata enam kui erakondades. Saare maakonnas on ametiühingute liikmeskond kasvanud nelja aastaga 450-lt 6500-le.

Sel reedel peab Eesti Ametiühingute Keskliit oma viiendat kongressi. Nii Taliga kui ka Peterson kandideerivad keskliidu esimehe kohale.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)