Valitsus likvideeris ühe suletõmbega biosfääri kaitseala (7)

Valitsus likvideeris ühe suletõmbega biosfääri kaitseala

 

Möödunud nädalal tegid Lääne-Eesti saarte looduskaitsjad endi jaoks üllatusliku ja vägagi ebameeldiva avastuse – enam kui aasta tagasi on vabariigi valitsus justnagu muuhulgas kehtetuks tunnistanud oma varasema määruse, mille alusel ligi 19 aastat tagasi loodi Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (BKA).

See aga tähendab, et need inimesed ja institutsioonid, kes on 1990. aastate algusest peale saartel biosfääri kaitsmisega tegelenud, on tühja tuult tallanud ja enam kui aasta sisuliselt väljaspool seadust tegutsenud.
Hiiu maavalitsuse nõunik ja Eesti Saarte Kogu esimees Reet Kokovkin (fotol) ütles Oma Saarele, et tegemist on taas märgiga sellest, et pealinnas tõmmatakse järkjärgult maha kõik võimalusel saartel elamiseks ja tegutsemiseks.

“Me avastasime enam kui aasta tagasi kehtima hakanud valitsuse määruse, mis biosfääri kaitseala määruse kehtetuks tunnistas, täiesti juhuslikult,” rääkis Kokovkin. “Ei maavalitsust ega ka BKA-ga seonduvaid projekte vedavaid mittetulundusühinguid pole mitte keegi informeerinud, et õiguslikus tähenduses BKA-d kui institutsiooni enam ei eksisteeri. See aga tähendab, et Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsmisega tegelevad inimesed on sisuliselt illegaalselt tegutsenud.”

Reet Kokovkin ütles, et saatis arupärimise Lääne-Eesti saartelt valitud riigikogu liikmetele, keskkonnaminister Jaanus Tamkivile aga on koostamisel märgukiri, milles palutakse selgitusi, miks ikkagi vabariigi valitsus on biosfääri kaitseala nii kergekäeliselt likvideerinud. Kokovkini sõnul on rahvasaadikutele läkitatud arupärimisele seni reageerinud vaid Aleksei Lotman, kes ütles, et võtab selle küsimuse endale mõtlemiseks.

Loodi looduse ja majanduselu tasakaalustamiseks

Lääne-Eesti saarestiku bio-sfääri kaitseala loodi 1989. aasta veebruaris UNESCO programmi “Inimene ja biosfäär” alusel, mille sisuks on loodusväärtuste (liigid, ökosüsteemid, maastikud jne) jätkusuutlik kestmine, kultuuriruumi püsimine, inimeste heaolu kasv ja ühiskonna terviklikkus.

Programmi põhimõtteks on majanduse ja looduse tasakaalustamine.
Rahvusvahelise tunnustuse sai Lääne-Eesti saarestiku BKA 1990. aastal.
2002. aastal likvideeris tookordne keskkonnaminister Heiki Kranich BKA riiklikud keskused, kuid UNESCO programmiala jäi samas kestma ja sertifitseeriti 2005. aastal uuesti veel kümneks aastaks.

Kolmanda sektori pädevuses

Viimased viis aastat on UNESCO programmi elluviimine olnud kolmanda sektori pädevuses – sel eesmärgil loodi 2002. aastal sihtasutus Biosfääri Programm, mille liikmed on neli mittetulundusühingut: Läänerannik (Vormsi), Arhipelaag (Hiiumaa), Kihnu Väinamere Programm (Pärnu) ja Saarte Puhas Loodus (Saaremaa).

17. augustil 2006 võttis aga vabariigi valitsus vastu määruse, millele on alla kirjutanud peaminister Andrus Ansip ja siseminister justiitsministri ülesannetes Kalle Laanet. Selle määrusega tunnistati kehtetuks ühtekokku 113 valitsuse varasemat määrust, nende hulgas ka ENSV ministrite nõukogu määrus 1989. aasta veebruarist, mille alusel Lääne-Eesti saarestiku BKA loodi, ja valitsuse määrus 1994. aasta oktoobrist, mis kinnitas BKA põhikirja. Sisuliselt tähendas valitsuse säärane määrus, et Lääne-Eesti saarestikus lõpetati UNESCO programmi elluviimine.

Seotud rahvusvahelise õigusega

Lääne-Eesti saarestiku BKA on loodud UNESCO programmi teostamiseks, see tähendab, rahvusvahelise õiguse alusel, mis, nagu teada, omab siseriiklike õigusaktide suhtes ülimuslikkust. Küsimusele, kas valitsuse BKA-d likvideeriv määrus võib seega olla õigustühine, ei osanud Reet Kokovkin vastust anda.

“Võin vaid öelda, et minu ja paljude minu kolleegide, eelkõige nende inimeste, kes UNESCO programmi siin kohapeal on täitnud, sooviks on, et taastuks 2002. aasta eelne olukord, mil olid olemas BKA riiklikud keskused ja mil riik meie tegevust toetas,” märkis Kokovkin. “Looduse kaitsmisega ikka ei saa vaid kuskil kaugel pealinnas tegeleda, selleks peab inimesi ka kohtadel olema.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 56 korda, sh täna 1)