Saaremaa arengustrateegia näeb ette transpordi tormilist arengut (16)

Saaremaa arengustrateegia näeb ette transpordi tormilist arengut

 

Saare maakonna arengustrateegia aastani 2020 näeb Saaremaa kui Eesti ühe avatuma piirkonna jätkuvat avanemist nii Euroopa suunal kui ka Venemaale.

Arengustrateegia näeb 2013. aastaks ette liinilendude käivitamist ja arendamist suundadel Stockholm, Kalmar–Jonköping–Göteborg, Ojamaa, Helsingi, Turu–Tampere, Riia, Oslo, Peterburi, Moskva ja Saksamaa.

Ühendus on kavas sisse töötada, alustades charter-lendudega, järgnevad hooajalised liinilennud ning lõpetades alaliste liinide sisseseadmisega.
Ühenduste eelduseks peab Saare maavalitsus jätkuvalt Kuressaare lennujaama laiendamist (2 000 m rajapikkust, 45 m laiust) ja lennujaama muu infrastruktuuri väljaehitamist.

Eesmärgina nähakse ka maakondade vaheliste ühistranspordivõimaluste avardamist. Selleks on kavas edaspidi tihendada lennuühendust Tallinnaga, võttes kasutusele suuremad lennukid, ning luua lennuühendus Tartu ja Pärnuga.

Saaremaa sadam atraktiivsemaks!

Lähiaastate perspektiivis on ka Saaremaa Sadama täiendav remont ning sadama ja selle ümbruse purjetajatele ja kruiisireisijatele atraktiivsemaks muutmine. Kavas on remontida sadama ujuvkaid ning käivitada Turu ja Stockholmi laevaliinid.

Roomassaare sadamas on plaanis süvendada kanalit ja selgitada välja, kas süvendamist vajab ka Roomassaare sadam, et kruiisilaevad sadamasse sisse saaksid.

Lisaks praamisadamate arendamisele on strateegias tähtsal kohal ka väikesadamate – Kõrkvere, Nasva, Jaagarahu, Varese, Orissaare, Taaliku, Koguva, Nõmmküla, Kallaste, Pädaste, Rässa, Simiste, Lalli, Lõunasadam, Väike-Kõrkvere, Turja, Vätta, Kungla, Muratsi, Kõiguste, Ruhve – arendamine. Lähitulevikus seisab ees Abruka sadama uuendamine.

Saare maakonda luuakse energiakeskus

Energeetika peatükis pakub arengustrateegia välja Saare Maakonna Energiakeskuse (SME) loomise idee. Keskuse pärusmaaks saab energeetika-alase info ja oskusteabe kogumine ja levitamine, energiamajanduse alaste uurimis-arendustööde tegemine maakonnas, samuti uute energiatehnoloogiate ja seadmete tutvustamine ja propageerimine ettevõtjate ja elanikkonna hulgas.

Kava näeb ette hulga jaotusvõrgu elektri ülekandeliinide rekonstrueerimise, samuti Virtsu–Võiküla vahele 110-kV merekaabli paigaldamise ja Saaremaa–Hiiumaa vahelise kolmanda 35-kV kaabli paigaldamise. Kuressaare kombijaama kõrval on plaanis välja selgitada veel teistegi soojuse ja elektri koostootmisjaamade võimalikud asukohad ning tuuleparkide asukohad.

Ruhnu saarel tuleb aga kõne alla lahendada energiaga varustamine kohaliku biokütusel töötava soojuse ja elektri koostootmisjaama baasil.
Palju rõhku pannakse dokumendis innovatsiooni juurutamisele majanduses. Rajamisel on innovatsioonitööd vedav kompetentsikeskus ülikoolide ja teiste asutuste baasil.

Samuti on plaanis luua kompensatsioonipakett innovatiivse ettevõtluse toetamiseks, et katta saarelisest asendist ja sesoonsusest tulenevaid lisakulusid. Kavas on hakata meelitama Saaremaale innovaatilise potentsiaaliga inimesi (koolitajad, õppurid, teadlased, ettevõtjad).

Hakatakse toetama väikemuuseumide rajamist

Kultuurivaldkonnas näeb arvengustrateegia ette eraalgatuse ja omavalitsuste toetamist väikemuuseumide rajamisel ja arendamisel, samuti Muhu muuseumi ja Mihkli talumuuseumi arendamist piirkondlikeks rahvakultuurikeskusteks. Päevakorral on Saaremaa merekultuuri keskuse loomine, Illiku kaluriküla väljaehitamine ja Maasilinna laevavraki eksponeerimismaja ehitamine. Plaanis on ette võtta Kuressaare linnuse kompleksne restaureerimine.

Strateegia sisaldab ka olemasolevate kultuuriobjektide renoveerimist ja uute ehitamist kehtiva pingerea alusel: Mustjala, Kihelkonna, Pärsama ja Piiri rahvamaja. Plaanis on ehitada uusi vabaõhulavasid ja vanad lavad renoveerida, lubatud on ka ehitada Kuressaarde maakonnakeskne vabaõhulava.

Kultuuritöötajate motiveerimiseks luuakse Saaremaa noorte loojate ja kultuurikorraldajate kojupöördumise stipendium “Tagasi saarele” ning töötatakse välja kultuuriinimeste tunnustamissüsteem. Arengustrateegiast käivad läbi sellised ideed nagu Saarte kultuuriprogrammi ja Saaremaa kultuuri suveülikooli käivitamine ning väärtfilmiprogrammide näitamine Kuressaares.

Turismi arendamisel näeb arengukava ette kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike objektide (sh maalinnad, mõisad, tuletornid, külastuskeskused) väljaarendamist külastusobjektideks ning geopargi loomist.

Eesmärgiks on seatud merega seotud toodete arendamine nagu tuletornide korrastamine ja eksponeerimine, kalastusturismi arendamine ja hülgevaatluste korraldamine.

Turismimarsruudina jalgratturitele hakatakse välja pakkuma ja korrastama metsa- ja külateid ning rajama vanadele raudteetammidele jalgsi- ja rattamatkamarsruute.

Plaanis on läbi viia mobiilpositsioneerimisel põhinev uuring Saaremaa külastajate ajalis-ruumilisest käitumisest ning uuringud turistide reisieesmärkide, -kulutuste, reisiga rahulolu jms hindamiseks.
Maakonna arengustrateegiast räägitakse pikemalt reedel hotellis Meri kell 10.30 algaval Saare maakonna arengukonverentsil “Elu võimalikkus saartel”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 81 korda, sh täna 1)