Mehed, hoidke oma tervist!

Mehed, hoidke oma tervist!

 

Eesti mees käib arsti juures keskmiselt 1,4 korda vähem kui tema tütar, naine või ema. Miks see nii on? Hirmust rääkida oma muredest ja probleemidest, vähesest teadlikkusest, hoolimatusest või kinnistunud arusaamast, et mees ei või olla haige?

Arvan, et sõltuvalt vanusest ja ühiskondlikust positsioonist tulevad arvesse kõik faktorid. Kahjuks peab tõdema, et igal asjal on oma hind. Arusaam mehelikkusest põhineb sageli sissetulekutel ja materiaalsetel väärtustel, mis seab esikohale töö. Edukaks osutuvad need mehed, kes oskavad ja suudavad oma tööpingega toime tulla. Kahjuks peame tõdema, et mehed tapavad ennast tööga ja joovad surnuks.

Murrang saabub kahjuks pärast neljakümnendat eluaastat. Meeste hulk hakkab siis võrreldes naiste omaga kiiresti kahanema. Ilmselt on mehed selleks ajaks nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt enam kulunud. 2000. aasta Eesti statistika aastaraamatu andmetel oli naiste keskmine eluiga 76 aastat ja meestel 64 aastat. Eesti meeste keskmine eluiga on 12 aastat lühem kui nende sookaaslastel Rootsis. Kahjuks oleme meeste keskmise elueaga jäänud keskaja tasemele.

Mis mõjutab tervist?

Juhtivaid tervist mõjutavaid tegureid on eluviis. Meeste enesehävitusliku käitumise väljenduseks on see, et peaaegu iga viies mees sureb ebaloomulikku surma, seda kas traumade, mürgistuste või õnnetuste tagajärjel. Alkohoolsete jookide ja mõnuainete tarvitamise poolest oleme teiste Euroopa riikide seas kahjuks esireas.

Mehe kriitiliseks vanuseks peetakse eluaastaid 35–50. Siis on viimane aeg oma eluviise korrigeerida, kui elada tahad. Õnneks on viimastel aastatel oluliselt suurenenud sportimisvõimalused nii maal kui ka linnas.

Tervisesport on muutumas üha populaarsemaks elustiili osaks.

Ligi pooltel keskealistest meestest on vere kolesteroolitase kõrge, normaalne vererõhk on vaid vähestel ja kolmandik meestest põeb depressiooni. Mehed ületavad naisi tunduvalt nii pahaloomuliste kasvajate kui südame- ja veresoonkonnahaiguste osas.

Igaüks valib oma saatuse ja eluviisi mõistagi ise. Enamiku reegleid, mis mõjutavad mehe eluvõimet hukatuslikult, on mehed ise kehtestanud.

Kindlasti parandaks olukorda see, kui mees muudaks suhtumist iseendasse, korrigeeriks oma elustiili rahulikumas ja stabiilsemas suunas ning seeläbi tõuseks ka eluiga. Kindlasti on väga suur roll elukaaslasel, kes sageli peab hoolitsema, et mees jõuaks õigel ajal arsti juurde, võtaks ravimeid ja järgiks tervislikku eluviisi. Meestele on omane probleeme eitada ja neid määramatusse tulevikku lükata.

Mured perearstile…

Arvan, et üks peamisi tervisemurede allikaid on stress ja ülekoormus, mis kahjuks vaevab paljusid mehi. Küsimus on probleemide kestuses ja raskuses, mis koormavad tervist ja suurendavad riskikäitumist.Stressil ei lase liiga suureks kasvada tasakaalus elu. Pereinimestel tähendab see, et aega tuleb jaotada mõistlikult töö, naise ja laste, hobide ja sõprade vahel.

Aastatuhandete vältel kujunenud arusaam, et mees on peamine pere toitja ja turvatunde tagaja, ei tohi viia lõpuks tõsiste tagajärgedeni – depressioon ja alkoholism, impotentsus või meeleheitest põhjustatud soov endalt elu võtta.

Naise roll? Uuringutest on selgunud, et üle 65 protsendi eesti meestest peab oma elukaaslast kõige olulisemaks inimeseks, kellele muresid kurta. Kuna mehel on raske tunnistada oma nõrkust, saab naine meest suunata ja mõjutada probleeme lahendama, et jõuda parima tulemuseni.

Nii meeste kui naiste depressioonist põhjustatud haigustunnused võivad olla sarnased: magamatus, unetus, kurvameelsus, süütunne.

Depressioonis meestele on omane:
• vägivaldne käitumine;
• kergemini vihastamine ja raevukus;
• suurenenud väsimus;
• perekonna, sõprade ning meeldivate tegevuste vältimine;
• riskialdis käitumine;
• huvi kadumine töö, hobide ja seksi vastu.

Ei ole vaja jääda oma murega üksi. Julge tunnistada probleemi olemasolu ja anna võimalus ennast aidata. Tuletan meelde, et alates 50. eluaastast peaks iga mees käima kord aastas vähemalt korra uroloogi või perearsti juures kontrollis. Olenemata haigusest on väga oluline selle avastamine varajases staadiumis, mis tagab paremad ravitulemused ja elukvaliteedi.
Kui kõht on nii suur, et varbad ei paista…

Suur hulk rasva alakehal või õunakujuline keha võib olla eelsoodumus mitmeteks kroonilisteks tervisehädadeks – kõrge kolesteroolitase, kõrge vererõhk, südamehaigused ja diabeet. Just kõhupiirkonda kogunev rasv on tervisele kõige ohtlikum. See rasvkude on teise koostisega, hormonaalselt aktiivne ja toodab põletikufaktoreid.

Talje ümbermõõt, mille korral haiguste risk suureneb, on naistel üle 88 cm ja meestel üle 102 cm.

Et süda oleks terve, on tähtis säilitada normaalkaal, lõpetada suitsetamine, teha regulaarselt trenni, vähendada alkoholi tarbimist, kontrollida vererõhku ja kolestroolitaset.

Küllap on enamik mehi tundnud elu jooksul vähemalt korra jõu ja energia vähenemist, liigset unisust, tahtejõu ja seksuaalse huvi vähenemist. Need on viited sellele, et aeg tuleb maha võtta, taastuda ja tervise eest hoolt kanda. Loodan, et mehed jõuavad arsti juurde enne, kui on murdunud mõni luu või süda ähvardab seiskuda. Olge hoolivamad ja tähelepanelikumad selle kõige väärtuslikuma ja kallima – tervise – suhtes.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 85 korda, sh täna 1)