Vihm teeb toredaid asju…

Vihm teeb toredaid asju...

 

Kooliteatrite aastas on kolm tipphetke: Saaremaa miniteatripäevad märtsis, vabariiklik Kooliteater aprillis ja hooaja avalöök – Betti Alverile pühendatud luulepäevad Tähetund.

Betti Alver oleks sel aastal saanud 101-aastaseks ja kooliteatrid kogunesid Jõgevale tema sünniaastapäeva auks juba 15. korda, sel aastal siis 22.–24. novembril.

Nende päevade jooksul peeti temaatilist kirjandusõhtut, käidi lugupeetud poetessi haual, sai vaadatud fotonäitust “Arbujate aegu”, jagati välja Betti Alveri fondi aastapreemiad ja stipendiumid ning mängiti ette 29 luuleetendust, seekord teemal – Ellen Niidu ja Jaan Krossi luule.

Luulekavu oli hindama kutsutud autoriteetne žürii koosseisus: ajakirjanik Margit Kilumets, näitleja Kersti Kreismann, lavastaja Jaak Allik, Rakvere teatri projektijuht Heigo Teder, raadiorežissöör Virko Annus, keeleteadlane Mari Tarand, Tartu Athena keskuse juht Viljar Pohhomov, ajakirjanik Jaanus Kulli, kirjandusõpetaja Karmen Aso, Eesti Harrastusteatrite Liidu juht Kristiina Oomer, näitleja Evald Aavik ja arst Kalle Piiskoppel.

Saaremaad esindasid traditsiooniliselt kaks Saaremaa ühisgümnaasiumi truppi: Krevera kavaga „Lihtsalt olla“ (juhendaja Rita Ilves) ja Kreisis lavastusega „Ebakuninglik muinasjutt“ (juhendaja Sirje Kreisman).

Arvamuste lahknemine?

Žürii otsus on küll alati lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu, kuid seekordne tekitas küll vastakaid arvamusi.

Ja seda mitte ainult minus, kes ma olen tegelikult ju võhik, vaid ka väga kogenud ja autoriteetsetes „kooliteatrikalades“. Minu lemmikud jäid aga seekord kõik aupaistest ilma.

Ja kui grand prix’ välja oli kuulutatud, ei kippunud rahvas nagu tavaliselt hõiskama ja oma poolehoidu väljendama, vaid publikut läbis hämmeldunud kahin ja kohe vallandunud arutelu.

Tähetunni „hing“

Mina osalesin Tähetunnil esimest korda täielise kõrvaltvaatajana, Krevera vilistlasena, ja kuigi ühtpidi on muidugi mugav, kui ei pea enam oma esinemise pärast närveldama ja võid lihtsalt vaadata ja naudelda, jäi seekord midagi sellest peost mulle tabamatuks. Kui Krevera hakkas lavale minema, oleksin andnud peaaegu kõik, et ka omada põhjust väikseks närveldamiseks ja uuesti Jõgeva kultuurikeskuse lavale astuda.

Jõgeval lavale astumine on väga eriline ja meeliülendav tunne, millest on väga raske loobuda. Tegu on nii sooja ja ilusa ja armsa üritusega, millest vähemalt minul on ainult väga erilisi mälestusi. Ja seda nii lavapealsest, lavatagusest, saalis istumisest, Betti Alveri mälestushetkest kui ka õhtusest melust, mis on omaette vaatamisväärsus.

Tähetund on meie miniteatripäevade vend – sellist vaimsust ja „õhku“ ei ole veel ühelgi vabariiklikul Kooliteatril, kus ma viibinud olen, saavutada suudetud. – ning kogu Jõgeva gümnaasiumi ja Jõgeva kultuurikeskuse vahvale rahvale, kes oli taas täielikult oma ülesannete kõrgusel.

Lavalt enimkõlanud mõte “Vihm teeb toredaid asju…” sobib ka festivali üldiselt iseloomustama – ju see siis oli vihm, mis tegi meile taas toreda ürituse, millest saadud elamustega võib nüüd jõuludeni emotsionaalselt söönuks saada.

Grand prix:
Kuusalu keskkooli „Mõtete sündimine“ (juhendaja Saima Kollionsivu)

Laureaadid:
Kolga keskkooli Kohal-Olijad – “Krossi kaubad” (juhendaja Terje Varul)
Rakvere reaalgümnaasiumi Karla – “Küpsemine” (juhendaja Tiina Kippel)
Aseri keskkooli näitering Kirdekad – “Kas teist keegi…” (juhendaja Luule Varinurm)

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 79 korda, sh täna 1)