Kuidas sügismasendusest üle saada

Kuidas sügismasendusest üle saada

 

Üha enam lühenevad päevad, heitlikud ilmad ja suur kohustuste koorem on paljusid meie hulgast pannud muretsema – kuidas küll külmas ja pimedas ajas reipaks jääda, head tervist ja meeleolu säilitada, et valguse tulekuni vastu pidada?

Stress on organismi reaktsioon ärritavatele sündmustele, mis rikub organismi tasakaalu ja paneb proovile meie organismi toimetulekuvõime.

Stressi ohud:
Äge stress – on lühiajaliselt kestev ärritusseisund, mis võib kahjustada organismi ja psüühikat juhul, kui ületatakse toimetulekuvõime.

Krooniline stress (kurnatus) – on pikaajaliselt kestev ärritusseisund, mis ületab organismi vastupanuvõime, toimetuleku ressursid, taastumisvõime ja viib keha kurnatusele, kahjustab organismi ja psüühikat.

Kuidas parandada oma suutlikkust

Selleks et parandada/tõsta oma suutlikkust, võib proovida tõsta oma stressi taset.

Mõtle näiteks mingisuguse ülesande, teo või töö tähtsusele või selle hädavajalikkusele:
Sea see tegu endale väljakutseks – näiteks püstita endale eesmärgiks lõpetada töö mingiks tähtajaks või eriti kõrgel tasemel.

Jaga töö väiksemateks osadeks, tehes neid osi teiste nauditavate tööde vahel ning paku endale rahuldust iga lõpetatud tööosa järel.

Kasuta enesesisendust – näiteks “Ma tunnen, kuidas energia minusse voolab!”

Vihasta millegi või kellegi (iseenda!) peale!
Sunni ennast 10 minutit mitte midagi tegema.

Tähelepanu! Kui oled liigselt stresseeritud (aktiveeritud), võib nn “üleskruvimine” viia sind seisundisse, kus saavutus ei ole optimaalne.

Lohutusõgimine

Stress ja sellega seotud keharasvade vähenemine või nende vähenemise oht toob kaasa suure energiasisaldusega toidu tarbimise vajaduse, vähendades sel moel nii ärevust kui stressi, eriti naistel. Stressi korral on lühiajaliselt kasulik süüa ja magada veidi rohkem kui oleme harjunud.

Ära siis keela endale seda, kuid kasuta “lohutusõgimist” targalt:
Keha vajab vitamiine – E-vitamiini vaegus põhjustab stressi. Kuid seda vitamiini saad eelkõige täisteraviljatoodetest. C-vitamiin aitab väsimuse vastu, söö rohkelt marju, puu- ja köögivilju – näiteks mustsõstraid, peterselli, kibuvitsamarju, tsitruselisi.

Keha vajab suhkrut – söö šokolaadi ja kommide asemel puuvilju. Puuviljad sisaldavad fruktoosi, mis hoiavad veresuhkru pikemalt üleval, samuti on puuviljades palju vitamiine.

Keha vajab magneesiumi – magneesiumi puudus langetab keskendumisvõimet, tekitab väsimust, depressiooni, närvilisust, peavalu, unehäireid. Magneesium on tuntud stressiravim, mida saab pähklitest, aedubadest, banaanidest, nisu-, maisi- ja riisihelvestest, hernestest, peedist ja spinatist.

Keha vajab rauda – rauapuudust aitavad leevendada maks, liha, kuivatatud aprikoosid, rohelised aedviljad ja kaerahelbed.

Keha vajab rasvu – söö rasvase sealiha asemel kala (lõhe, forell, heeringas, sardiin, makrell) ja pähkleid, toiduaineid mis sisaldavad rohkem omega-3 rasvhappeid.

Keha vajab proteiinirikast toitu – proteiinirikas toit (kalkun, kana, punane tailiha, munad, juust) suurendab endorfiinide, serotoniini ja noradrenaliini tootmist ajus.

Stressile saab vastu astuda ka üldtuntud (ravi)võtetega:
Rahustavatoimelised raviteed, vanniveelisandid, kompressmähised – närverahustava (tee)ekstrakti saab, kui võtta võrdsetes osades palderjanijuuri, humalakäbisid, melissi, kanarbikku, piparmünti, kummeliõisi, lavendliõisi ja raudrohtu, millele tuleb peale valada keedetud vesi. Peale nelja minutilist tõmbamist on ekstrakt valmis. Teed tuleks juua vajadusel üks klaas korraga. Unetust saab leevendada piparmündi, palderjanijuure, humalakäbi ja kummeliõie teega, mida tuleks juua ½ klaasi korraga igal hommikul ja õhtul.

Hingamis- ja lõõgastumisharjutused – viivad kehalise lõõgastumiseni ning vabastavad ka hingelis-vaimsetest pingetest. Lõõgastumisele kaasaaitav hingamine on sügav ja ühtlane. Oluline on maksimaalne sisse- (läbi nina) ja väljahingamine (läbi suu) ning enne järgmist sissehingamist lühikese hingamispausi olemasolu.

Küünaldae põletamine – küünlavalgus loob sooja ja intiimse tunde, mis võimaldab kergemini pühenduda iseendale, et toimuvat mõista ja analüüsida. Võta aeg maha ja väldi raskeid füüsilisi pingutusi. Loe iseendaga olles näiteks numbreid kümnest tagasi ja kujutle iga numbri puhul kedagi, kellest hoolid, või midagi, mis valmistab sulle rõõmu – taolisel tegevusel on rahustav efekt.

Aroomiteraapia – aroomimassaaž, vannid ja saun, mähised, kompressid, lõhnalambi kasutamine jne. Rahustava toimega õlidest kasutatakse: küpressiõli – on rahustava toimega, pingeid ja närvilisust vähendav õli; “neroli” (pomerantsipuu õied) – leevendab tõhusalt stressi ja masendust, loob enne uinumist hea enesetunde ja aitab unetuse vastu; piparmündiõli – väikestes doosides on virgutava ja jahendava toimega, suuremates annustes aga rahustav ja soojendav; “roosipuu” – leevendab ja rahustab ning on ka kesknärvisüsteemi talitlust tasakaalustav, aitab ka unetuse vastu; sandliõli – rahustab ja lõdvestab;

Värviteraapia – me ei võta värve vastu üksnes silmadega, vaid värvide kiirgus mõjutab kogu meie keha. Stressi korral tulevad appi: roheline värv, mille märksõnad on harmoonia, tasakaal, stabiilsus, neutraliteet ja loomulikkus; sinine, mis rahustab, tekitab enesekindlust ja usku, soodustab rahulikku ja sügavat und; violett, mis oma tugeva lõdvestava toimega, rahustab ja aeglustab ainevahetusprotsesse, toob lõdvestust südamele, närvidele ning on unerohuks. Violett toimib kui antibiootikum, mis ravib lootusetusetunnet ja sisendab eneseusku ning toob meelerahu!

Magamishügieen – tuleb hoolitseda selle eest, et magades ei häiriks miski, et tuba oleks tuulutatud ja keha oleks pestud/hoolitsetud.

Uinumisrituaal – see on igaõhtuste rahustavate tegevuste teadlik ja harjumuspärane kordamine, eesmärgiga luua rahulik psühhokliima uinumiseks: näiteks meeldiva muusika saatel rahustava õhtutee joomine, pereliikmetega positiivsete elamuste jagamine.

Seksuaalne rahuldus – juba ainuüksi tegelemine partneri kehaga võib olla tähtsaks lõõgastumise vormiks.

Massaaž on kõige loomulikum ja võimsam abivahend keha lõõgastamisel, mis suurendab vastupidavust, jõudu, vitaalsust ja sisemist tugevust, annab enesekontrolli, tugeva tahtejõu ja taluvuse. Massaaž vähendab stressi, tugevdab närvisüsteemi ning loob heaolutunde.

Saun – avaldab inimesele psüühilist mõju, tasakaalustab kõrgemat närvitegevust, lõdvestab närvipinget, tekitab soodsaid emotsioone. Saunas kaovad (kas või ajutiseltki) rõhutud meeleolu, mured ja raskused. Kõik see koos kehalise heaolutundega on aluseks positiivse värvinguga emotsioonide kujunemisele.

Positiivne mõtlemine – me ei saa mõjutada seda, kuidas meie elu kulgeb, küll aga seda, kuidas me oma tundeid ja käitumisviise juhime ja seda, kas meie elu vormivad ülekaalukalt negatiivsed või positiivsed mõjud.
Leia endale see, mis sulle meeldib

Tegele mõne hobi, meelelahutuse või sportliku harrastusega, mis on sulle oluline, kuid mille oled aja puudusel unarusse jätnud – ühesõnaga, ära ela jõude ega vedele teleka taga, vaid leia endale miski, mis sulle meeldib! Kindlasti võta ka aega, et olla üksi, tegelemaks asjadega, mis pakuvad su hingele kosutust ning mis on väljaspool su igapäevatööd ja perekondlikke kohustusi!

Stressialtile inimesele mõjuvad hästi ka lemmikloomad, sest nad on parimad stressi ja pingete maandajad.

Sinu enesetunne kogu päeva vältel oleneb suuresti aga sellest, kuidas veedad esimese pooltunni pärast ärkamist. Seega pole mõistlik äratuskella helisedes unepealt voodist väljakargamine! Enne kibekiireid hommikuaskeldusi kingi endale veidi aega, kasvõi kümme minutit, et anda organismile aega ärgata.

Enne kui silmad avad, siruta end voodis mõnusalt ja pinguta kergelt kõiki lihaseid ning hinga viis korda sügavalt sisse ja välja. Seejärel naerata! Samal ajal hakkavad organismis tööle endorfiinid, hea tuju hormoonid. Sirutamine soojendab aga sinu lihaseid ja valmistab neid ette kogu päevaks.

Kõlab küll trafaretselt, aga selleks et vältida stressi või vabaneda stressist, maga hästi, ärka aeglaselt, söö mitmekesiselt, ole positiivne ja armasta ennast!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 106 korda, sh täna 1)