Prügi sortimata jätmine võib kaasa tuua kopsaka trahvi (10)

Kuna 1. jaanuarist kehtima hakkav jäätmeseaduse säte kohustab kõiki olmejäätmeid liigiti koguma, siis võib selle nõudmise eiramine prügikonteinerite omanikele tuua tuhandetesse kroonidesse ulatuva rahatrahvi.

Neil päevil Ida-Virumaal Jõhvis üle-eestilisel jäätmepäeval viibinud Kuressaare linnavalitsuse keskkonna- ja välisprogrammide spetsialist Karli Valt ütles, et üritusel räägiti muude teemade hulgas palju ka sellest, kuidas hakkab eeloleva aasta 1. jaanuarist toimima kontrollimehhanism jäätmeseaduse täitmise üle.

“Järgmise aasta algusest on keskkonnainspektsiooni töötajatel õigus ja kohustus kontrollida, et prügilatesse ei ladestataks sortimata jäätmeid,” selgitas Valt juba lähitulevikus kehtima hakkavad korda. “Kui näiteks tõepoolest kontrolli käigus ilmneb, et prügilates ei täideta jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid, siis on keskkonnainspektsioonil õigus rakendada sanktsioone prügila haldaja suhtes, kes omakorda esitab nõude vedajale (Kuressaares on nii prügila haldaja kui ka prügi vedaja üks ja seesama juriidiline isik, OÜ Prügimees – toim.) ja nii jõutaksegi lõppkokkuvõttes välja prügikonteineri omanikeni.”

Kahekordne veo- ja kümnekordne saastetasu

Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti sõnul ei tohiks prügikonteinerite omanikud üllatuda, märgates tuleval aastal ühel heal päeval, et nende konteiner on tühjendamata.

“Juhul kui vedaja märkab konteineris olulisel määral sellist prahti, mis kuulub sortimisele – näiteks ohtlikud jäätmed, klaas- või muu joogitaara, vanad ajalehed ja ajakirjad jne. –, on tal õigus sellist konteinerit mitte tühjendada ning nõuda konteineri omanikult sisse kuni kahekordne prügiveotasu,” rääkis Valt.

Kui sortimata jäätmed siiski prügilasse jõuavad, võib konteineri omanikku karistada maksimaalselt kümnekordse saastetasu suuruse rahatrahviga. Valt täpsustas, et kuna Kudjape prügila ei vasta kaasaja euronõuetele, on Kuressaares saastetasu tariifid kaks korda kõrgemad.

“Riigikogu kehtestatud saastetasu nn europrügilates on 133 krooni tonni pealt. Euronõuetele mittevastavas Kudjape prügilas tuleb see summa korrutada kahega (so. 266 krooni), järelikult on kümnekordne saastetasu, mida võib prügi mittesortiva konteineri omanikult sisse nõuda, 2660 krooni ühe tonni jäätmete pealt,” nimetas Valt võimalike trahvide suurust.

Prügi liigiti kogumine nõue jõustub järkjärgult

Käesoleva aasta alguses jäätmeseaduse täpsustamiseks allkirjastatud keskkonnaministri määrus “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” näeb ette olmejäätmete liigiti kogumist ühtekokku üheksa jäätmeliigi osas.

Karli Valt ütles, et kuigi seda nn. üheksa liigi nõuet pole keegi tühistanud, on keskkonnaministeerium seisukohal, et vähemalt esialgu on selle täismahus elluviimine võimatu.

“Jõhvis toimunud jäätmepäeval rõhutati, et oleks hea, kui esialgu hakkaks jäätmete liigiti kogumine toimima vähemalt nelja jäätmeliigi osas – s.o paber ja kartong, pakend, biolagunevad jäätmed ja ohtlikud jäätmed,” märkis Valt.

Kuressaare linnas võib uuest aastast näha kolme liiki konteinereid. Sellest, kuhu miskit liiki prahti visata tohib ja kuhu viia ohtlikud jäätmed, võib täpsemalt lugeda 20. novembri Oma Saarest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 115 korda, sh täna 1)