Andre Nõu ja Piret Johanson sõdivad saastaga (2)

Andre Nõu ja Piret Johanson sõdivad saastaga

 

Andre Nõu (21) ja Piret Johanson (22) on kasvatanud soolakristalle ja käinud väljasõidul prügilasse. Eks ikka asja pärast – mõlemad õpivad Tallinna Tehnikakõrgkoolis TEHNOÖKOLOOGIAT. Andrel on käsil teine kursus ning Piretil viimane, numbrilt neljas. Keskkooli lõpetasid mõlemad noored “rohelised” Orissaares.

Tehno… öko… misasja te õigupoolest õpite?
Andre: Tehnoökoloogia on iseenesest loogiline nimi – “ökoloogia” kui teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ja “tehno” selle ees kui midagi tehislikku, ehk siis linnakeskkond. Püüe linnakeskkonnas tekkinud saasta likvideerida loodusele ohutul viisil.

Piret: Loengud on olnud näiteks jätkusuutlikust ja ökoloogilisest tehnoloogiast, joogivee tootmisest ja reovete töötlemisest, erinevatest seadmetest. Rõhk on eelkõige jäätmetel – jäätmekäitlus, prügila nõuded ja nii edasi.

Teie olete siis tulevikus need ametnikud, kes manitsevad inimesi oma prügi sorteerima?
Andre: Arvatavasti saavad meist tavalised keskastmejuhid, kas kohalikus omavalitsuses või ükskõik millises firmas, kus vähegi on keskkonnaalast kokkupuudet. Näiteks ehitus- ja arhitektuurifirmad, keskkonnainspektsioon… Igasugune keskkonnaalane haridus on praegu väga popp ja nõutud.

Piret: Õpime ka vett, kanalisatsiooni ning veetöötlust. Samuti on meile õpetatud insenerigraafikat. Seega võiksime projekteerida ka kanalisatsioone.

Keskkoolis õpivad kõik keemiat ja füüsikat, aga teie õpite keskkonnakeemiat ja keskkonnafüüsikat – millega need tegelevad?
Piret: Keskkonnafüüsikas räägitakse näiteks õhusaaste levikust ja päikesekiirgusvoogudest. Lahendame keskkonna-alaseid ülesandeid à la kui palju tõuseks maa temperatuur x elektri tarbimise juures x aja jooksul. Keskkonnakeemia kirjeldab erinevaid keemilisi protsesse looduses (fotosünteesid, aineringlused) ning kuidas erinevad ühendid mõjutavad keskkonda.

Andre: Tegelikult on need samad ained, mis keskkooliski, aga nipet-näpet erialast juurde. Rõhk on pandud silmaringi laiendamisele ja teadmisele, mis mingit keskkonnaohtu põhjustada võib.

Matemaatikat saate vist söögi alla ja söögi peale?
Andre: Esimesel aastal lõppeb üldmatemaatika ära ja tulevad asemele teistsugused maiuspalad, nagu näiteks teoreetiline mehaanika.

Piret: Kui keskkoolis on integraalid läbi võetud, siis väga keeruline ei ole. Pigem on keemia see, mida saime söögi alla ja söögi peale – seitse erinevat keemiat. Aga meil on väga hea õppejõud: kui aru ei saa, siis ta teeb puust ette ja punaseks.

Kas tehnoökoloogia õppimine on kuidagi teie igapäevaseid toimetusi muutnud?
Piret: Esimesel aastal saime ökoloogia aluseid. See aine muutis küll suhtumist: muretsesin riidest koti, et hea poes käia ja pole vaja kilekotti osta. Kinkisin emale ja vanaemale ka riidest kotid.

Jäätmetest sorteerin paberit ja pappi, klaasi ja pandipakendit. Aga keskkonnateadlikkust, kaasaarvatud jäätmete sorteerimise vajadust on täiskasvanule raske selgeks teha. Eks see nii ole, et vanale koerale enam uusi trikke ei õpeta – tuleks alustada lastest! Võtangi osa aktiivõppe programmist, mis näeb tulevikus ette lastega looduses seiklemist ning õppimist. See on hea võimalus nad mõtlema panna.

Andre: Minu arvates ei ole vaja kindlat haridust, et käituda keskkonna suhtes ökonoomselt. Mõistusega inimene käibki üldjuhul poes oma isikliku kotiga ega viska autoaknast prahti välja. Peab ütlema, et ringi liikudes vaatan küll asjatundlikuma pilguga, mis prügimajanduses toimub ja kus miskit paremini saaks korraldada.

Kus teil praktikad toimuvad ja mis te seal teete? Võtate veeproove ja mõõdate õhusaastet?
Piret: Esimese aasta vaatluspraktikal käid mööda enda valitud linnaosa ringi: hindad sealset keskkonnaseisundit ja teed ettepanekud selle osas, mida tuleks paremaks muuta. Teisel aastal pead vabalt valitud ettevõttes või ametiasutuses läbi viima vaatluspraktika: tutvud olukorraga ning saad reaalselt tegeleda keskkonnaküsimustega.

Mis mulle meeldib, on see, et viimasel kursusel oled küll pool aastat mõnes ettevõttes või ametiasutuses praktikal, aga ülejäänud õppeaasta on sul rahulikult aega oma diplomitööd kirjutada.

Õhusaastet mina mõõtmas ei ole käinud, küll on meid aga viidud seirejaama, kus seda tehakse. Olen teinud erinevates Eesti piirkondades proovivõtmisi ja analüüse segaolme- ning pakendijäätmetest.

Andre: Aeg-ajalt toimuvad ka väljasõidud õpetlikesse kohtadesse, näiteks prügilatesse ja rahvusparkidesse. Aga muidu on keemiapraktika ikka laboris: kasvatame seal soolakristalle jne.

Millised on siiamaani olnud kõige huvitavamad ained?
Andre: Mind on alati huvitanud matemaatika ja eriti see aspekt, et miks ma sellest mitte midagi aru ei saa. Samas on see edasiviiv jõud, mis sunnib teistel aladel rohkem pingutama. Veel huvitavad mind loodusega seotud ained, sest siis saab bussisõidul vaadata, kas parasjagu jääb tee äärde rabastunud niit või hoopis rannikuniit.

Piret: Üks huvitavamaid aineid oli ökoloogiaalused. Siis oli meil keskkonnakaitse alused, mida andis hästi muhe Kingpool, kes viis meid Paldiski paeklintidele ja suusatama jms. Jäätmealased loengud on ka huvitavad.

Kuidas te selle peale tulite, et tehnoökoloogiasse paberid sisse viia?
Andre: Mina ei olnud sellest koolist varem kuulnudki. Juhtoinaks olid sõbrad, kes läksid sinna kindla tahtega õppida autoinseneriks jms. Mina läksin niisama vaatama. Oma tugevamaks küljeks pean siiamaani humanitaaralasid, aga naljaviluks sai ristike tehtud tehnoökoloogia erialale.

Ja ühel päeval tuli koju kiri, et olete oodatud avaaktusele. Nii saigi minust roheline.

Piret: Plaanisin minna õppima tehnomaterjalide tootmist ja turundust. Teiseks eelistuseks märkisin eriala, mida ma üldse ei teadnud – tehnoökoloogia. Sain mõlemasse sisse. Kuna tehnomaterjalide õppekavas oli keevitamise ja sepistamise praktika, mis tekitas minus hirmu, valisin tehnoökoloogia.

Missugusele inimesele sobib tehnoökoloogia eriala?
Andre: See sobib inimesele, kellele vanemad on öelnud, et käokinga ei tohi korjata ja tamme ei tohi maha raiuda. Põlised linnalapsed kipuvad pahatihti alahindama looduse üksikkomponentide tähtsust, aga see-eest linnasisest kooslust jagavad rohkem.

Tehnoökoloogia erialale tulevad igasugused inimesed, alates Lõuna-Eesti gängsta-räpparitest kuni Saue hardcore-meesteni. Põhiline, et on olemas mingisugune missioonitunne meie elukeskkonna kaitse eest hea seista, sest koolitükkidega saavad üldjuhul kõik hakkama.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 283 korda, sh täna 1)