Anname kõik panuse Saaremaa elu arenguks

Anname kõik panuse Saaremaa elu arenguks

 

Eesti Vabariigil hakkab täituma 90 aastat, mis on ühele riigile väga lühike aeg valitsussüsteemi arenemiseks ja riiklike traditsioonide tekkimiseks.

Seejuures peab arvestama enam kui viiekümneaastast okupatsiooniperioodi, mis pärssis tugevalt täisväärtusliku Eesti ühiskonna arengut. Kuid mitte midagi ei teki tühjale kohale.

Maakonna tasandi valitsuse teke Saaremaal sai võimalikuks pärast 1917. aastal Venemaal toimunud Veebruarirevolutsiooni, kui tolleaegse kodanikuühiskonna ärksamad eestlastest tegelased, eesotsas Kuressaare Eesti Seltsiga ja kohalike omavalitsustega, viisid läbi Saaremaa Saadikute Nõukogu valimised.

Mis olid selle äsjavalitud maakonnanõukogu esmased otsused? Otsustati, et Saaremaa asjad tuleb võimalikult kohapeal otsustada, kroonumõisa maad tuleb talupoegadele jagada ning maa päriseksostmist tuleb tunduvalt kiirendada ehk meie mõistes bürokraatiat vähendada. Tehti veel mitmeid otsuseid seoses maadeküsimusega, eestikeelse kohtupidamise ja hariduse ning kiriku riigist lahutamise asjus.

Tagantjärele vaadates tunduvad mõistlikud otsused ning aktuaalsed ka taasiseseisvuse järgselt – maa- ja omandireform kestavad tänase päevani. Saaremaa asjade kohapealne otsustamine on tänagi aktuaalne teema, mille suhtes saarlased ja Tallinna ametnikud sageli eri meelt on.

Kas inimene on riigi või riik inimese jaoks?

See on väga ammune küsimus ja haakub riikluse kujunemise ajaloo ning erinevate ühiskonnakorraldustega. Toon mõned paralleelid Eesti ja Saaremaa arenguga – kui Eesti territoorium ja rahvas kuulusid erinevate riikide koosseisu, siis oli kindlalt inimene riigi jaoks vajalik, mitte vastupidi. Riigid enne 19. sajandit vajasid inimesi riigi olemasoluks, mõjuvõimu saavutamiseks pidi kontrollima võimalikult suurt territooriumi ja rahvahulka.

Riik pakkus algselt inimesele ainult algelist julgeolekut ning kohtumõistmist. Riiki läks inimesele algselt vaja omandisuhete kaitseks ning kohtumõistmise tarvis. Samas ei teinud tollased riigid eriti midagi enamat inimese heaks kui hädapärast vajalik ning pigem selleks, et rahutusi ära hoida.

Kas tänapäeval on inimene riigi või riik inimese jaoks? Eesti riikluse tekkimisega on see lausetest koosnev võrrand hakanud tööle just rohkem teistpidi – riik on inimesele vajalik tema elukeskkonna rajamiseks ja põhivabaduste kaitseks. Tõe kriteerium on praktika ning Eesti riigi loomisel näitas just inimeste aktiivsus vajadust riigi järele, mis oleks rohkem inimese jaoks. Seda näitasid eelpoolnimetatud Saaremaa maakonnanõukogu otsused.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel on maavalitsus muutunud poliitiliste otsuste tulemusel järjest marginaalsemaks ning paljud saarlasi ja Saaremaa arengut puudutavad otsused tehakse ametkondlikult Tallinnas, saarlasi kaasamata.

Poliitikud tuletavad maavanematele sagedasti meelde, et maavanemate ülesanne ei ole maakonna elanike eest seista, vaid vabariigi valitsuse otsuseid täita. Eks see olegi poliitilise diskussiooni koht, kuid riigi ja kogukondade vaheline suhtlus peab alati olema kahepoolne. Ühepoolne suhtlemine aga ei sobi võrrandisse – kas riik on inimese või inimene riigi jaoks.

Vaadates aga ajalugu ja seda, kuidas möödunud sajandi alguse seltsid, põllumehed, ärimehed ja haritlased panid Saaremaa elu edendamisele õla ühiselt alla, näen tänagi Saaremaa arengupotentsiaali ärksate saarlaste kaasamises otsustusprotsessidesse. Üheks selliseks koostöö näiteks on kas või Saaremaa arengustrateegia, mille esimene avalik arutelu toimub juba 30. novembril [kõne peeti 28. novembril].

Arengustrateegia on Saaremaa kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja kodanikuühenduste kokkulepe, kuidas üksteist toetada ja millistele projektidele panustades saaksime kõige rohkem ühiselt võita ja elu Saaremaal edasi viia.

Iga riigi elujõudu iseloomustab tema areng – nii majanduslik, sotsiaalne kui ka kultuuriline. Arengu üle Eesti Vabariigis, eriti majandussektoris saab ainult rõõmu tunda, samuti saab rõõmu tunda meie kõigi panuse üle sellesse arengusse. Eesti vajab meie kõigi ühiseid jõupingutusi – nii avaliku sektori, ettevõtlussektori, kui ühiskondliku sektori ehk teie kõigi igapäevast tööd.

Kõne Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta avaürituselt

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 33 korda, sh täna 1)