Selle õppeaasta esimesed õpilasfirmad toodavad järtsikuid ja pakivad kingitusi

Selle õppeaasta esimesed õpilasfirmad toodavad järtsikuid ja pakivad kingitusi

 

Kevadel liikumise Saaremaa Kodukant korraldatud õpilasfirmade koolitus kannab vilja – tekkinud on käsiloleva õppeaasta esimesed ettevõtted Kuressaare gümnaasiumis, Orissaare gümnaasiumis ja Kuressaare ametikoolis.

Nädalapäevad tagasi sai tegevusloa kätte Kuressaare gümnaasiumi õpilasfirma ÖF Ru:bik, mis hakkab tootma järtsikuid ehk spetsiaalseid järjehoidjaid.

Firma asutajate sõnul on tegemist kiletatud järjehoidjatega, millele kantakse noortepäraseid sõnumeid, erinevaid tsitaate.

Lisaks oma valmistoodetele pakub firma teistele ettevõtetele võimalust kanda järtsikule just neile meelepärane (reklaam) sõnum. Juba on tellimuse sisse andnud ennetusprojekti “Ütle EI!“ tegijad, kes tahavad järtsikutele sõltuvusainete teemalisi kirjutisi.

Kuna firmal on vaja algkapitali, siis asub ÖF Ru:biku meeskond (direktor Karita Nuut, tootmisjuht Triin Notton, finantsdirektor Piret Spitsõn ning turundusjuht Silver-Mikk Raik) lähipäevadel ettevõtte aktsiaid müüma, 50 krooni tükk tuhande krooni väärtuses.

Kevadel, kui õpilasfirma läheb reeglite kohaselt likvideerimisele, saavad aktsionärid osa kasumist, selgitasid noored ärinaised.

Järtsikute toomiseks on kool lubanud kasutada oma tehnikat, kuid nagu iga õige firma peab ka ÖF Ru:bik selle eest maksma, sealhulgas ka ruumide renti. “Nad peavad oma raamatupidamisse saama kõik vastavad dokumendid,” tutvustas reegleid vaatleja ja vajadusel nõuandja rollis juhendaja Anneli Meisterson.

Juhendaja Ursula Rahniku sõnul on koolis loomisel teinegi õpilasfirma, mille tegijad arutavad hetkel tootmisobjekti üle. “Pakkuda võiks ka teenust,” märkis Rahnik.

Orissaare gümnaasiumi karjäärinõustaja Riina Aljas ütles Oma Saarele, et Orissaare koolis teevad kuuenda klassi tüdrukud minifirma, mis hakkab pakkuma raamatutele ümbrispaberite panemise ning kingituste pakkimise teenust. “Dokumendid on hetkel registreerimisel,” rääkis Aljas, kelle andmetel kavatsevad tüdrukud oma teenust esimest korda pakkuda kooli jõululaadal 6. detsembril.

Samuti kevadisel koolitusel osalenud Muhu põhikoolis õpilasfirmat loodud ei ole, kuna põhikooliealised on veel liiga väikesed, gümnasistid oskavad juba majanduslikumalt mõelda, põhjendas huvijuht Anne Keerd.

Leisi keskkooli direktori ja majandusõpetaja Tõnu Erini sõnul rajasid Leisi kooli abituriendid oma firmad majandusõppe tundides teoreetiliselt.

Äriplaanid ja muu vajaminev dokumentatsioon koostati vahetussusse, kilekaasi ja koolijäätist tootvatele äridele. “Ei ole aega, et teha seda ka praktikas,” sõnas Erin. “Lõpueksamid tulevad peale.”

Kuressaare ametikooli ärikoolituse osakonna juhataja Piret Piheli andmetel on nende koolis läbi aastate mitmeid õpilasfirmasid olnud ning tänavugi õpilased toodavad ja käivad laatadel, kuid pole veel oma tegevust Junior Achievement Arengufondis registreerinud.

Põhiliselt keraamikatooteid valmistavate õpilaste juhendaja Maila Juns-Veldre sõnul seisab registreerimine nimevaliku taga, kuid kindlasti otsustatakse see lähiajal.

Junior Achievementi programmide tähtis põhimõte on “Õpime tegevuse kaudu!”. Õpilasfirma on üks selle põhimõtte kõige ilmekam realiseerimisvorm. Tõelisest ärifirmast erineb õpilasfirma selle poolest, et see on õppeprotsessi osa, mis registreeritakse Junior Achievement Arengufondi juures.

Firma tohib tegutseda üksnes vastava koolituse läbinud ja õpetamise õiguse omandanud õpetaja/konsultandi juhendamisel. Õpilasfirma lõpetatakse kooliaasta lõppedes.

Igal aastal selgitatakse Eesti parim õpilasfirma, kes esindab Eestit Euroopa õpilasfirmade võistlusel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 189 korda, sh täna 1)