Elu võimalikkus saartel

Elu võimalikkus saartel

 

Saare maakonna arengukonverents “Elu võimalikkus saartel” tõi välja pluss- ja miinuspooled Läänemere saarte arengus. Eelmisel reedel võeti konverentsi moderaatori Villu Vatsfeldi juhtimisel Meri hotellis luubi alla Saare maakonna arengustrateegia, arengule kaasaaitavad regionaalpoliitilised meetmed, kõrgharidus saarte arengumootorina, saarlus kui eluviis, saared ja meri ning kõrvutati Eesti saarte elu-olu saartega kogu Euroopast.

Konverentsil osalejad said tutvuda 36-leheküljelise Saare maakonna arengustrateegiaga aastani 2020.

Avasõnas tõdes maavanem Toomas Kasemaa, et oluline on sõnum, mis arengustrateegiana kaante vahele saadakse. Oma lühiretsensioonis kritiseeris Kasemaa kirjapandu sisulist külge.

“Alati ei ole kirjapandu mõte nii välja tulnud, nagu peaks,” ütles maavanem.
Toomas Kasemaa tõi näite Saaremaa Sadama kohta, kus arengustrateegias nähakse ette vastvalminud sadama remonti. “Kindlasti ei ole remont seal õige termin. Peame sadama arendama Saaremaa peamiseks mereväravaks. Järgmisena tuleb arengustrateegiaga jõuda kooskõlastusringile kohalike omavalitsuste juurde. Sellest peab saama meie ühiskondlik kokkulepe,” märkis Toomas Kasemaa.

Maavanema arvates võiks sotsiaalset ja kultuurilist arengut arvestades maakonna elanike arv suureneda 2020. aastaks 40 000 inimeseni. Praegust situatsiooni arvestades on aga perekonnaseisuosakonna prognoos palju murettekitavam. Dokumendi esimeses versioonis oli see prognoos ka kirjas. “Sellise tempo jätkudes näeb see prognoos ette maakonna elanike arvuks 2050. aastal 16 000,” avalikustas maavanem perekonnaseisuosakonna arvamuse.

Samas jäi maavanem optimistlikuks, öeldes, et nii maavalitsus kui omavalitsused peaksid tegema kõik endast oleneva, et rahvastik ei väheneks ja elu läheks edasi.

“Meie majanduse arenguks tõin välja visiooni, mis peab toetuma teadmistepõhisele tootmisele. Kohapeal peame kontsentreeruma toodete arendamisele ja turustamisele, mis ei piirduks üksnes meie riigiga, vaid laieneks kogu Euroopa Liidus ning mujal maailmas,” kutsus maavanem ettevõtjaid mastaapsemalt mõtlema ja tegutsema.

Lahates praegust majandussituatsiooni, rääkis maavanem keerulisest olukorrast, mis on tekkinud lennujaama arendamiskavade osas. Informatsiooniks ütles Kasemaa, et läbirääkimised majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ei ole eriti vilja kandnud. Kokkulepete saavutamiseks läheb ta uuele ringile. Veel tõdes maavanem, et arengustrateegia esialgne variant on baasmaterjaliks edasistele aruteludele.

Ekspert Aado Altmets rääkis pikemalt arengustrateegia ülesehitusest, alustades maakonna üldiseloomustamisest, strateegia valdkondade ja maakonna arengu analüüsist, eesmärkide ja tegevuse rakendamisest ning kõigest sellest, mida mahukas arengukava sisaldab.

Saaremaa potentsiaal “mereriigina” on palju suurem

Riigikogu liige Tarmo Kõuts valutas südant mereliste asjade pärast. Asjalikus ettekandes tõi Saaremaalt parlamenti valitud viitseadmiral punktide kaupa välja kõik merelised tegurid, mis maakonna majanduslikku arengut pidurdavad.

Ettekandja sõnul pühendab Euroopa Liit meremajandusele üha rohkem tähelepanu, kuna meritsi kaupade vedu on palju ökonoomsem ja ka keskkonnasõbralikum. EL-il on merenduse arenguks üsna mitu programmi. Kahjuks ei ole Eesti vabariigis välja töötatud kindlapiirilist merenduspoliitikat. Järjest väiksemaks jääb Eesti lipu all sõitvate laevade arv. Eesti 145 sadamast on passistatud vaid 33. “Sadama pass annab võimaluse kaubandustegevuseks, olgu see siis seotud kas kalanduse, reisijate- või kaubaveoga,” teavitas Tarmo Kõuts.

Pikemalt analüüsis ettekandja rannavetekaluritega seonduvat. “Kui rannakülad jäävad kaluritest tühjaks, mis saab siis meie merekultuurist? See on aga meie rahvuskultuuri üks lahutamatu osa. Saaremaa elanikkond väheneb. Ka see on probleem. Eesti vabariigis tegeleb merega kaheksa ministeeriumit, kuid ükski neist ei vastuta. Riiklikul tasandil meremajandust ei jälgita ega koordineerita,” konstateeris Kõuts. Kogenud meremehe sõnul saab Saaremaa korraliku merenduspoliitika väljatöötamisel oma potentsiaali palju paremini kasutada.

Rõõmustava sõnumina tõi Kõuts välja Eestis ja sealhulgas Saaremaal areneva laeva- ja paaditööstuse.

Murenoote kõlas konverentsil veelgi. Kõrgharidusega töötajate osakaal on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud. Kõrgharidust saab pidada aga saarte arengumootoriks. Kuressaare kolledži direktor Anne Keerberg rõhutas positiivselt rakendusliku kõrghariduse omandamise võimalust kodusaarel. Osa kolledži lõpetanutest leiab töökoha ka Saaremaal.
Muhu arengutest andis detailse ülevaate valla arendusnõunik Aado Keskpaik. Hiidlane Toomas Kokovkin tõi hulgaliselt näiteid saarluse kui eluviisi kohta.

Suurepäraselt moderaatori rollis hakkama saanud Villu Vatsfeld ja konverentsi töö sisu kokku võtnud Saare maavalitsuse osakonnajuhataja Tarmo Pikner hindasid arutelusid positiivselt, mille tulemusena kaalutakse ettepaneku tegemist biosfääri kaitseala (nüüd juba teises sõnastuses) taasloomiseks või saarte seaduse (väikesaarte seadus on olemas) väljatöötamiseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 106 korda, sh täna 1)