Muhus sujub ärimehe ja käsitööliste koostöö

Muhus sujub ärimehe ja käsitööliste koostöö

 

Saarte Koostöökogu mõttetalgult Kavandis sõidan otse Muhu Restorani ette, kus külalisi ootab muheda rebase muigega Renee Kipper.

Pool põhjust, miks olen palunud sellist kokkusaamist, on siinne silmapaistvalt hea näide ärimehe ja Muhu saare käsitööliste koostööst. Ja teine pool põhjust, et Kaalis ja Panga pangal turismiarendusega tuntust kogunud Alver Sagur on muhulaste tegemisi lähemalt uurima tulnud.

Renee Kipperit kui Muhu Puidukoja üht kahest osanikust võiks ka Muhu puidukäsitöö monopoli omanikuks nimetada. OÜ Muhu Puidukoda on üks suuremaid tööandjaid Muhus. Kunagisest põlveotsas nikerdamisest 1990-ndate alguses on saanud töökoht enam kui kolmekümnele puutöölisele.

Aastas valmib siin üle poole miljoni kadakast ja muudest puuliikidest toote, millest enamus rändab piiri taha. Puidukoda ise asub Piiril, kunagises magasiaidas, kus omal ajal hoiti Muhu saare viljavaru.

Endine Muhu meierei, kuhu Renee Kipper on restorani asutanud, võib uhkusega meenutada 1937. aasta ülemaailmsel võikonkursil Berliinis võidetud kõrget tunnustust, kui Muhu Või tootjatele omistati tänutäheks koguni marmortahvel.

Muhu naiste erguvärviline käsitöö, mille Kipper on muhulastelt kokku laenanud ja püsinäitusena restorani seinu kaunistama sättinud, lööb Mustjala kandist pärit Alver Saguri esialgu tummaks…

Kuulen mõlema saare mehe suust sügavat kahetsust, et ei Kaali Trahter ega Muhu Restoran ei saa pakkuda külalistele kohalike loomade lihast roogasid. Väljaarvatud muidugi Muhu jaanalinnuliha. Ei tahaks nagu oma kõrvu uskuda, kui kuuled Austraalia metsseast ja Brasiilia loomalihast… Kohalike loomade kulinaarne töötlemine ja turustamine on ikka puhta korrast ära.

Meierei kõrvalhoones asuvadki mulle erilist huvi pakkuvad Muhu käsitööseltsi “Oad ja Eed” ja “Lambanaha töötuba” poed-ateljeed. Samal ajal kui mehed Muhu Restorani hoonet uurivad, lippan mina lähedal asuvasse raamatupidamisfirmasse, kus üsna mitu käsitööseltsi naist oma igapäevast leiba teenib. Käsitööseltsil “Oad ja Eed” on tegelikult palju liikmeid ja mõnda Muhu naist olen küsitlenud juba hommikusel Saaremaa üritusel. Pinni kuidas tahad, ühtki paha sõna käsitööliste käest Renee Kipperi kohta ei kuule. Kuidas Muhu Restoran ja käsitööselts üksteisele kasulikud on?

Käsitööselts ütleb, et restorani külastajad tulevad ju nende juurde uudistama ja ostma. Kaubahoovi ning restorani omaniku poolt vaadatuna annavad aga käsitööselts ja “Lambanaha töötuba” kaubahoovile meeldejääva Muhu ilme ja atraktiivsuse.

Muhu Puidukoja toodang on loomulikult käsitööpoes müügil ja samasuguseid tooteid mujalt müüki ei võeta. Ka muu käsitöö sortimendi osas valitseb peremehel ja käsitööseltsil sõbralik üksmeel maitseka valiku osas. Asjad võetakse müüki vaid otse meistritelt. Kipper peab vajalikuks vahetut kontakti tootjatega, et inimesed näeksid, kuidas käsitöö valmib.

Väljastpoolt toodud kaubana jäävad mulle silma ainult suured laastukorvid, mis on Jõgevamaalt pärit, kuna keegi saartel laastu kiskumist ega punumist kahjuks enam ei oska.

Leisi valla kodanikuna on mul ka ühiskondlik tellimus teada saada, kuidas plaanib Alver Sagur Angla tuulingumäe tulevase arendajana kasulik olla meie kihelkonna käsitöö säilimisele? Sagur räägib sel teemal üsna meeleldi.

Ka Angla tuulingumäest peaks temasõnul saama koht, kus sarnaselt Muhus sissesätitud rahvusliku käsitööalase koostööga võiks esitleda vanu käsitööoskusi, kus kasvaksid vanad viljasordid ja isegi saartelt puhta kaduma läinud lina.

Ühes pukktuulikus, mille tööosad on kõige paremini säilinud, kavatseb mees ka Saaremaa viljast tangu või jahu jahvatada, arvatavasti avaneb külalistel võimalus koguni ise leivaküpsetamist proovida. Hollandi tuulikus olnud hilbuturu asemele aga soovib Alver Sagur asutada meie saare põllupidamise ja karjakasvatuse ajalugu tutvustava näituse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 169 korda, sh täna 1)