Saaremaa raud ja kivi pealinnas laadal

Saaremaa raud ja kivi pealinnas laadal

 

Aga kus on kuulus vill? Proovin selgust saada Tallinna vanalinnas peetavate rohkete turgude-laatade stiilides ja korraldajates. Ühtlasi huvitun, kas ja kuidas Saaremaa käsitöölised ja väikeettevõtjad sellistel üritustel esindatud on. Sest laupäeval avati pealinnas Raekoja platsil järjekordne jõuluturg.

Tunnen huvi, kes seda korraldab. Helistan Eesti rahvakunsti ja käsitöö keskliitu, kes ju deklareerib oma eesmärgiks rahvuslike käsitöötraditsioonide väärtustamise ja hoidmise, arvestades paikkondlikku eripära, säilitades seejuures rahvusliku käsitöö kui kultuurinähtuse ja elatusallika. Ning viimane on minu meelest eriti tähtis.

Just nemad on suutnud vene- ja muu võõramaise käsitöö- ning suveniirivallutuste vahelt võidelda maarahvale Tallinna vanalinna kaks maitsekat käsitöökauplust ja meistrikodasid –Platsiveere Meistrid ja Eesti Käsitöö Maja. Uskuge, Tallinna vanalinnas on see saavutus märkimisväärne kangelastegu! Samuti korraldab Eesti rahvakunsti ja käsitöö keskliit suvel Raekoja platsil keskajaturgusid.

Kuid liidu juht, Tallinna rahvaülikooli direktor Liivi Soova ütleb, et jõuluturuga neil asja pole. Sellest saan isegi aru, kui olen üle kuulanud Oma Saare vabatahtlikud kultuurivaatlejad.

Selle jõululaada korraldaja on firma Event Masters.

Eraldi loa korraldada siinsamas kõrval, Vanaturu kaelas keskaja jõuluturg on linnavalitsuselt saanud Olde Hansa keskaja-restoran ja keskaegsete tarbekaupade pood Krambude. Nemad muide on mulle ammugi öelnud, et meite meretagust keskaegses stiilis käsitööd võtaksid nad meelsasti müüki. Nii et saarlastel on mõtlemisainet.

Saarlastel läheb hästi

Kaks Saaremaa ettevõtet on aga küll kogu jõuluturu ajaks, 6. jaanuarini oma esinduse Raekoja platsile kolinud. Need on Saaremaa Sepad ja Kaali Trahter.

Emand Margita sõnul müüb Kaali Trahter jõuluturul edukalt oma retsepti järgi valmistatud õuna-ingverijooki ja Selgase dolomiidist suveniire. Saaremaa kadakast tooteid nad siin ilmastikuolude tõttu ei paku.
Avapäeva müük on saarlastel läinud väga hästi. “Saaremaa Seppade ja Kaali Trahteri juures on ikka järjekord!” kommenteerib Tallinna ülikoolis eesti keelt ja kultuuri õppiv saarlanna Kristina Ait.

Aga milliseid villaseid esemeid silma hakkas?

“Ah, mingeid koledaid sarvedega vilditud narrimütse müüakse ja – huvitav küll! – Viru Keskuses tuli mulle inimesi vastu, kel samad maitsetud mütsid peas olid… ja osas putkades pakitakse kootud pontšosid ja salle-kindaid venekeelsete jõulusoovidega kilekottidesse,” jagab Kristina oma tähelepanekuid. Ning lisab veel: “Kuid muidugi pole kudumite juures kellelgi mingit silti, kust käsitöö pärit on või kes selle valmistas.”

Hiiumaa juurtega disainer Katrin Kabun kuuleb aga kuuse all pealt pettunud tütarlaste repliiki: “Äh-h, lambaid polegi! Eelmine aasta ju olid ometi..?” ja ühe lapsega jalutava isa mobiilivestlust: “… no pole lambaid, mis teha, nii kahju. No sheep!”

Katrin leiab pika otsimise peale ka ühed maitsekad kolmes toonis naturaalsest hallist lõngast käsitsikootud sokid. Küsimusele, kust materjal pärit on, saab ta ausa vastuse: Raasiku vabrik ja Rootsi vill.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 84 korda, sh täna 1)