Püha Nikolai kiriku restaureerimistööd seiskusid

Püha Nikolai kiriku restaureerimistööd seiskusid

 

Üleeile kaeti EAÕK Kuressaare Püha Nikolai kiriku kuppelkatusega tambuuri kilega, kuna restaureerimistööd seiskusid. Preester Andreas Põllu sõnul on tänaseks selgunud, et OÜ H. Uuetalu poolt koostatud ja septembris valminud eksperthinnang torni restaureerimise kohta ei pea enam paika.

“Kui vana kooli mehed ütlevad, et avariioht on nii suur, et kõik tuleks maha lammutada ja ehitada korralikest tellistest uus tambuur, siis nooremad spetsialistid on seisukohal, et võiks siiski riskida ja jupikaupa restaureerida,” ütles Põld. Tema sõnul on restaureerimisel tekkinud probleemid nii puuduoleva rahaga kui ka firmaga, kes suudaks torni restaureerida.

Ei leia ehitajat

“Kui tegime konkursi ja palusime, et kõik Saaremaa firmad, kellel on litsents, teeksid meile pakkumise, siis kõik keeldusid,” nentis preester, kelle sõnul on tööd niivõrd keerukad.

Siiski on Püha Nikolai kogudusel kindel plaan tornid korda saada tuleva aasta lõpuks, sest nende töödega enam oodata ei anna.

“Meie plaan on selline, et alustame ülevalt ristidest ja tornidest peale, siis tuleb uus katus – kõige hullemas olukorras on pikihoone katus, mis laseb vett läbi ja rikub kiriku sisemust –, seejärel hakkame vaatama fassaadi ning plaanis on asendada ka praegune saja-aastane puupõrand köetava kivipõrandaga,” avaldas ta.

Oodatakse ekspertide ja riigi otsust

Kogu sakraalhoone restaureerimine sõltub aga rahast. Kui sel aastal saadi Kuressaare linnalt 250 000 krooni ning riigilt 500 000 krooni, siis tuleval aastal on linna eelarverea peal summa sama, kuid riigitoetus tõotab tulla oodatust väiksem. Põld kiitis siinkohal Kuressaare linnavõime, kes kohtlevad ajaloolisi kirikuhooneid raha eraldamisel võrdselt. “Kui kõik läheb plaanide päraselt, võiks õigeusu kirik Kuressaares taas korras olla viie aasta pärast,” nentis preester.

Praegu oodatakse, milliste tulemusteni jõuavad ekspertide vaidlused ning kuidas kujuneb riigi toetus pühakojale.

Püha Nikolai kiriku restaureerimine algas selle aasta alguses. Et kellatorni taastamisel üllatusi ette ei tulnud, lõpetati tööd õigeaegselt.

“Teise torni juurde jõudes selgus aga, et olukord on hullem, kui kardeti. Lahtivõetud plekk näitas, et viimase kapitaalremondi ajal 1930-ndatel aastatel oldi karkassiga hädas ja lahendati avariiolukord vitste tõmbamisega torni ümber,” selgitas Põld.

Läbijooksev katus rikub pühakoja sisemust

Et aga mitmest kohast läbijooksev katus on rikkunud nii hoone siseseinu kui ka pühapilte ja ikoone, ei saa enam pikalt oodata, sest ajaloolised väärtused on hävimisohus. Lisaks on kehvas seisus 100-aastane puitpõrand, mis kohati kõigub. Hoones olevaid puitosasid söövad usinalt koid ning meie kliimas vanade kirikute eripäraks muutunud niiskus, hallitus ja seintele kogunevad soolad teevad oma töö.

Kokku kuluks puhtalt avariiolukorra likvideerimiseks Põllu sõnul erinevatel hinnangutel 2–3 miljonit krooni. Euroopa Liidu projektidest, kust põhimõtteliselt oleks võimalik toetust saada, takistab rahasaamist projektikirjutaja puudumine.

Metropoliit Stefanuse märgukiri peaministrile

Õigeusu kirikute viletsast olukorrast ajendatuna pöördus eelmisel nädalal peaminister Andrus Ansipi poole ka metropoliit Stefanus, kelle sõnul peaks riiklik programm “Pühakodade säilitamine ja areng” rahastama luteri kirikute kõrval siiski ka õigeusu kirikuid.

Tuleva aasta eelarvesse plaanitud 70 miljonist kroonist on 40 miljonit määratud sihtotstarbelisteks toetusteks Tartu Pauluse kirikule, Kuressaare Laurentiuse kirikule, Narva Aleksandri kirikule ja Tartu Jaani kirikule.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 68 korda, sh täna 1)