Kuressaare kultuurikeskuse seinad lagunevad (8)

Kuressaare kultuurikeskuse seinad lagunevad

 

2002. aasta kevad-suvel pidulikult avatud Kuressaare kultuurikeskuse saal vajab renoveerimist. Lagunevad seinad on aga vaid üks osa probleemist, mis vajaks lahendust.

Paraku on seinapraod kõikjal saalis ja terves vanast majast ümberehitatud hoones kõige silmaga nähtavam osa sellest. “Inimesed tulevad, näitavad näpuga ja itsitavad,” ütles Kuressaare Kultuurivara produtsent Maris Rebel (pildil) kultuurikeskuse olukorra kohta. Samuti näib, et pildid seintel ei täida vaid kunsti eksponeerimise ülesannet, vaid varjavad auke.

Kuressaare Kultuurivara juht Villu Veski ütles, et ta on oma ametisoleku aja jooksul teinud kolm korda keskuse renoveerimisettepaneku, ent linnavalitsuses on alati leitud, et mingi muu asi vajab kiiremat rahastamist. Kuressaare kultuurikeskus peaks olema esindushoone, maja, mida saaks eeskujuks seada tervele maakonnale, koht, kust saab vajaduse korral abi küsida ja tehnikat paluda. Praegu näib, et olukord on pigem vastupidine, näiteks Valjala kultuurimajas on võimalused palju paremad, nentis Veski. Rääkimata hoone välisilmest, lisas ta.

Kultuurivara juht ütles, et kuna saali remondist rääkides on eelistatud mitte teha kiiret hädaabi-remonti, vaid pigem ikka korralikku, siis korralik remont nõuab teatavasti ka suuremaid summasid, ning niimoodi on kergem renoveerimist ka aina edasi lükata. Tegelikult tuleks saalile anda ikkagi värskem ilme, et püsida meelelahutustööstuses pinnal.

Sellised vanaaegsed ümberehitatud saalid on õigustatud vaid siis, kui tegu on tõesti ajalooliste esindushoonetega, kaasajal oleks aga vaja blackbox’i tüüpi hoonet, kus saab lihtsate vahenditega ruumi muuta vastavalt sellele, mis üritus toimub. Sisuliselt on praeguse kultuurikeskuse saal ju ümberehitatud vana kultuurimaja saal. Lava näeb välja selline, nagu oleks see ehitatud amatöörteatri jaoks.

Kuressaare abilinnapea Argo Kirss vastas lühidalt, et kultuurikeskuse saali renoveerimist on edasi lükatud teiste eelistuste tõttu.

Omal ajal projekteerisid seda saali kolm arhitekti Reet Põime, Andres Põime ja Tiiu Truus. Andres Põime ütles Oma Saarele, et tegelikult ei saa nemad kolmekesi Kuressaare saali enda kujundatuks pidada, sest ehitaja tegi seda niipalju ümber. Põime lisas, et ta oli juhtinud ka tollase linnapea Jaanus Tamkivi tähelepanu asjaolule, et kui ehitaja saab projekti niipalju ümber teha, siis nende projekt ju sisuliselt ei toimi.

Ehitusfirma Tesman AS juhataja Lembit Soe omakorda väitis, et algul sisekujundust ei olnudki, vahendid ja materjalid olid paika pandud seletuskirja tasandil, alles hiljem tuli sisekujundaja juurde. Hinda tehti ikkagi eskiisi tasandil, selle seletuskirja järgi, kus materjalid olid kirjeldatud, selgitas Lembit Soe. “Sisekujundaja tegi oma nägemuse järgi ettekirjutused, aga materjalid olid juba kokku lepitud ja linn oli nõus sisekujundusprojekti-eelse lahendusega,” rääkis Lembit Soe.

Täna õhtuks on kokku kutsutud ajurünnaku moodi arutelu, milles osalevad Kultuurivara juhid, Kuressaare Linnateatri ja linnavalitsuse esindajad.

2007. aastal on Kuressaare kultuurikeskuses
toimunud paar filmiõhtut, kolm teatrietendust, viis festivali, 7 konverentsi, üle 30 kontserdi, kümneid pidusid ja vastuvõtte. Lisaks veel igakuised näituseavamised, koolitused, ümarlauad, raamatukoguüritused ja treeningtunnid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 92 korda, sh täna 1)