Heategevusturg avab homme uksed (8)

Heategevusturg avab homme uksed

 

Heategevusturg Raekeldris kogub tuure. Juba paar nädalat on terve hulk häid inimesi ametis kauba vastuvõtmise, sorteerimise, hindamise ja paigutamisega. Ja kaupa tuleb aina juurde…

“Olen juba kaks kotitäit toonud, põhiliselt nõusid, käsitööesemeid. Homme tulen ja toon veel,” räägib Vaike Kasemets. “No mis ma neist kodus hoian, kui ma neid enam ei kasuta! Kui siin ära müüakse, on mõnele ehk abiks.

See on ju tore mõte teha jõulurõõmu puudustkannatavatele peredele.” Vaike ise käib müügisaalis ringi ja on silma peale pannud ühele pisikesesele armsale jõulumehele ja kristallkausikesele. “Mul kunagi oli selline, aga on kuhugi kadunud. Äär on küll veidi katki, aga ilus on ikka.”

Keldriruumi tulevad uued annetajad. Evi Truumees toob ära oma talvemantli, talvesaapad ja kingad. Janne Tamm annab üle kotitäie riideid… Arvab, et küll ta ise ka ostma tuleb. Kohe, kui ta sellest heategevusturust kuulis, saatis kõigile oma tuttavatele SMS-d.

Aive Tammsalu paneb kõigi toojate nimed kirja. Tagaruumis tegutsevad tütarlapsed harutavad riided kilekottidest välja, siluvad sirgeks, panevad hinnalipikud külge ja sätivad rippuma. Nagid on juba paksult riideid täis.

Töö ja aeg heategevusele

Aive Tammsalu, heategevusturu mõtte algataja ja peaorganisaator, on enesele leidnud hulga häid abilisi. Mõni teeb tööd tunni või paar, mõni rohkem. Põhilised neist – Anu Lomp, Piret Juht, Riina Pavel – pole pidanud paljuks tunde, mis on nende oma vabal tahtel kulunud ruumide koristamisele ja ettevalmistamisele, kauba vastuvõtmisele, sorteerimisele ja hindamisele.

Ja loomulikult suhtlemisele heade inimestega, kes heategevusturu üleskutset kuulda võtnud ja oma ülearused esemed müüki toovad. Anu ütleb, et temal küll sellest ajast kahju ei ole: “Ma oleks selle aja kodus nagunii maha lorutanud. Siin olen koos kenade inimestega, kes ühise asja nimel tegutsevad.” Tema arvates võiks selline turg Kuressaares täiesti vabalt ka statsionaarselt tegutseda.

“See ettevõtmine näitab, et inimesed ei raatsi oma ülearuseid korralikke asju ära visata. Nad tahaksid need ära anda, sest ehk on neid kellelegi veel vaja.” Aive teab lisada, et Tallinnas saavad inimesed viia oma asju näiteks Humanasse.

Annetad, ostad, toetad

Juba esimesel nädalavahetusel, kui heategevusturg välja reklaamitud sai, oli kaubatoojaid nii palju, et hädavaevu jõuti nende teenindamisega järele. Aive sõnul on helistajaid, asja vastu huvi tundjaid ja kaubatoojaid praegu iga päev. Müügisaali letid on juba peaaegu kaupa täis. Ja päris ilusaid asju.

On palju häid raamatuid, filme, plaate, nõusid, majapidamistarbeid. Serviise, pilte.Tagatoas riideid, jalanõusid, kotte, mütse. Hästi palju on toodud lasteriideid. Hinnad kõik loomulikult ääretult soodsad. Oma kümmekond kotitäit on tulnud aga kohe prügikasti viia. Seega paneb Aive annetajatele südamele, et päris prahti pole ka mõtet tuua. “Seda, mis paarkümmend aastat seisnud, täiesti moest läinud ja mida ise ka enam ei taha, ei taha ilmselt teised ka.

” Pakutud on ka lastemööblit, lauda, televiisorit, arvuteid. Paraku nii suuri esemeid heategevusturg vastu võtta ei saa. Küll aga võetakse pakkujailt nende kontaktandmed ja pakutud kauba nimekiri saab müügipäevaks seinale. “Kui kellelgi siis soovi on, saab juba ise ühendust võtta,” selgitab Aive.

Piret Juht sõnastab kenasti heategevusturu kolm õilsat eesmärki: “Esiteks inimene saab meie abil oma kapid korda, teiseks – inimene tuleb ja ostab soodsalt talle vajaliku kauba, kolmandaks – saadud raha läheb sendi pealt heategevuseks.” Korraldajad lubavad, et saadud raha kulutamise osas peetakse väga täpset arvestust ja antakse üldsusele aru.

Oodatakse vihjeid

Aive imestab, et ei lasteaednikud ega kooliõpetajad, kelle peale nad eriti lootsid, pole andnud neile mitte ühtegi vihjet perekondadest, kes heategevuslikku jõulukorvi vajaksid. Ometi peaks ju neil olema kõige parem ülevaade taolistest kodudest.

Aga ehk jõutakse seda veel teha, meiliaadress on ikka endine: heategu@saarlane.ee. Heategevusturg on mõeldud eelkõige linnarahvale, aga kui raha jätkub, pole välistatud ka maapered. Aive arvates on probleem rohkem selles, et kuidas need korvid sinna maale kätte toimetada.

“Kui mõni vallavanem või sotsiaaltöötaja on selliseks koostööks valmis, siis palun väga… Andku vaid teada. Kõik sõltub sellest, kuidas kaupa ostetakse ja palju raha kokku saame.”

Heategevusturg jääb Raekeldri ruumides avatuks 13.–16. detsembrini. Tööpäeviti kell 10–19, nädalavahetustel kell 11–16.

Mis saab ülejäänud kaubast?

Aive sõnul kutsuvad nad pärast müüki kohale kõik need pered, kes jõulukorvi saajate nimekirjas. Siis saavad nad valida enesele riideid ja muid vajalikke asju. Loomulikult täiesti tasuta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 117 korda, sh täna 1)