Soomlased õpivad läbi elu ehk Õppimiseks pole sa kunagi liiga vana

Soomlased õpivad läbi elu ehk Õppimiseks pole sa kunagi liiga vana

 

Soomes on rahvaülikool populaarne. Ainuüksi Turu linna soomekeelse rahvaülikooli eelmise õppeaasta tegemistes osales 15 000 inimest.

Projekti “FinEstLearning Bridge”, mis arendab koostööd Eesti ja Soome rahvaülikoolide vahel, raames käisid novembri lõpus Saaremaal ja andsid Osilias käsitöötunde Turu rahvaülikooli õpetajad Anna Alaranta ja Anna-Liisa Heinonen, kes olid lahkelt nõus ka Oma Saarele oma õppeasutust tutvustama.

Turu Soomekeelne Rahvaülikool saab tuleva aasta aprillis 100-aastaseks. Koolis on kuus palgalist õpetajat ja 350 tunniandjat, kes teevad oma tööd rahvaülikoolis põhitöö kõrvalt. Kool saab raha nii riigilt kui läbi linna haridusministeeriumilt.

Siiski ei ole kursused inimestele tasuta, nende eest tuleb maksta olenevalt kursuse keerukusest ja kestusest. Nii näiteks maksab kangakudumiskursus, mis kestab sügisest kevadeni, kokku 78 tundi, inimesele 50 eurot.

Väga populaarne on keeleõpe. Sel õppeaastal saab Turus õppida inglise, hispaania, rootsi, hollandi, itaalia, jaapani, kreeka, ladina, portugali, poola, rumeenia, saami, vene, türgi, ungari, eesti ja saksa keelt, lisaks õpetatakse soome keelt välismaalastele ning olemas on viipekeele tunnid.

Eesti keele kursusi on neli: esimene ja teine aste, jätkukursus ning vestlusrühm. Viimases vesteldakse eesti ühiskonna- ja majanduselust, kultuurist, argipäevast ning tutvutakse erinevate eesti inimestega, loetakse ajalehti. Kõik eesti keele kursused kestavad 52 tundi ning nende eest tuleb välja käia 45 eurot.

Aktiivsed keskeas naised

Heinonen märkis, et kursusi on absoluutselt igale eale ja maitsele. Eakatel inimestel on võimalik osaleda seeniorkursustel, mis toimuvad päevasel ajal, mil pensionäridel võimalus põnevaid asju õppida. Kõige agaramad kursustel käijad on Soomes aga 40–50-aastased naised, kel lapsed suureks kasvanud ja nõnda ka endale aega pühendada. “Keskealisi naisi on meie kursustel 60–70 protsenti,” hindas ta.

Tegelikult on kursuste valik Soome rahvaülikoolis ääretult laiahaardeline. Keelekursustest oli juba juttu, kuid olemas on ka kunsti-, käsitöö-, fotograafia-, arvuti- ja teatri- ning tantsukursused.

Oma koht on ka tehnika- ja liikumiskursustel ning lemmikloomi puudutavatel kursustel (näiteks õpitakse tegema koeramassaaži) ja kokakursustel, viimastest on populaarseks saanud eraldi kokakursused meestele.

(Kõrvalmärkusena: Soome õppereisilt tõi Osilia juhataja Maie Meius kaasa just meeste kokakursuse idee ja see realiseeriti TÕN-i nädalal koostöös Kuressaare ametikooliga. Kursus võeti meie meeste poolt väga hästi vastu.)
Et Turus on õpetajad otsivad ja ennast ise pidevalt täiendavad, tõendab ehk Heinoneni ja Alaranta õhinaga räägitud jutt meie käsitöö- ja kangapoodidest, kust kaasa ostetud esemed ning saadud ideed hakkavad ilmestama nende endi järgmisi kursusi.

“Käisime ka Saksamaal Lübeckis jõululaadal vaatamas, kuidas seal olid valmistatud jõulusõimed,” jutustas Heinonen, kelle sõnul on küll asju, mida tehakse üle maailma, kuid neilgi on igal pool mõni eripära – olgu siis värvilahenduse või mõne muu nipi osas.

Hõbe, kuld, jõulusõimed

Heinoneni sõnul on jõulusõimed, mida varem kohtas peamiselt kirikutes, muutunud soomlaste hulgas väga populaarseks ning neid armastatakse just ise ehitada. Nii valmistatakse ka rahvaülikooli käsitöökursustel küünlaid, ehteid ja Joosepeid-Mariasid ning ingleid just jõulusõimede tarvis. Remargina olgu öeldud, et tänavused jõuluvärvid Soomes on käsitööõpetajate sõnul mitte nii traditsioonilised hõbedane ja kuldne.

Kui aga rääkida käsitöökursustest, siis on põhjanaabrite juures hästi in vana rahvusliku käsitöö õppimine. Kuressaareski õpetasid soomlased ajaloolisi tehnikaid – Alaranta metalltraadi punumist ja Heinonen Qvidi-Mina tehnikas heegeldamist.

Kursuslased tegid traadist maiustustealuse ja käterätivarna ning said teada, milline oli 19.–20. sajandi vahetusel üks erilisemaid heegeldamiskunste, mida võimalik harrastada, kasutades ära kirjusid lõngajääke ning tulemusena sünnib heegeldatud motiividest kokkupandud kampsun.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 61 korda, sh täna 1)