Uurimise alune Türju ranna kaitserajatis sai kasutusloa (4)

Uurimise alune Türju ranna kaitserajatis sai kasutusloa

 

Torgu vallavalitsus andis kasutusloa vallavolikogu esimehe Mihkel Undresti poolt Türju külla rajatud ranna kaitserajatisele, mille kohta keskkonnainspektsioonis on algatatud haldusmenetlus.

Undresti sõnul taotles ta kasutusluba, kuna keskkonnainspektsioon tegi talle ettekirjutuse ehitise seadustamiseks. Seni kõikvõimalikest kommentaaridest keeldunud Mihkel Undrest soostus Oma Saarele rääkima oma elamu kaitseks rajatud ehitise saamisloost.

Novembri keskel otsustas Torgu vallavalitsus anda kasutusloa Türju külas Penumetsa II maaüksusel asuvale ranna kaitserajatisele. Maaüksusele on kohalik vallavolikogu esimees ja ettevõtja Mihkel Undrest rajanud kividest kaldakaitse ja muuli. Lisaks on kogu ehitis kaetud betooniga ning ehitatud on ka betoonist kaitserinnatis.

Juhtumit menetletakse Harjumaal

Torgu vallavanema kohusetäitja Tiia Kluge ütles Oma Saarele teemat kommenteerides, et kasutusluba anti tulenevalt ehitusseadusest. Eelnevalt oli vallavalitsusele esitatud ka mõõdistusprojek. Kluge sõnul on kõik asjasse puutuvad dokumendid edastatud ka keskkonnainspektsioonile, kes asja edasise uurimisega tegeleb.

Segadust on tekitanud asjaolu, et juhtumi uurimine on antud Saaremaa keskkonnainspektsiooni asemel sama süsteemi Harjumaa osakonna kätte. Keskkonnainspektsiooni avalike suhete juhi Leili Tuule sõnul on taoline käitumine praktiline ning korduvalt kasutusel olnud. “Kergem on menetleda nendel, kes ei ole kohalike oludega nii seotud.

See on täiesti loogiline, me oleme seda praktiseerinud ka teistes valdkondades,” rääkis Tuul, lisades, et näiteks hiljuti käisid saarlased uurimas üht juhtumit Pärnus.

Vanad seadused ei keela

Nii Torgu vallavalitsus kui ka kohalik keskkonnateenistus on tõdenud, et antud juhul on tegu probleemiga, mille algus ulatub aegadesse, kui praegu kehtivad seadused veel mõjuvõimu ei omanud.

Kui Mihkel Undrest alustas enda sõnul ehitamist 1993.–1994. aastal ning siis ei olnud kaldakaitsmine veel nii rangelt määratletud kui praegusel ajal, ja tagasiulatuvalt ei saa seadusi rakendada. Seda, et ta ehitamist juba siis alustas, võib tõestada vanemate aerofotode abil.

Meri tuleb tuppa

Ehitise valmimist põhjendab Undrest sellega, et tormidele valla oleval maatükil ronib meri muidu tugevate tormidega vaat et tuppa. Undresti sõnul viis ta 2003. aasta jaanuaritormi ajal õue pealt ära 30 autokoormatäit roogu, muda ja kive. Vaadates fotosid tollest ajast, jääb tõesti mulje, et pigem on tegu sigade ülesküntud põllu kui kellegi aiaga. “Kui pärast iga tormi on pilt selline, siis kaua ma jaksan,” on Undrest nõutu.

Jalutada pole keelatud

Väite kohta, et tema maa pealt keegi läbi ei saa või sinna jalutama tulla ei tohi, ütleb Undrest, et tal on spetsiaalselt jäetud värava kõrvale ava, kust inimesed läbi mahuvad, ning kui autod on värava taha jäetud ja inimesed ennast korralikult üleval pidada oskavad, siis tema poolest jalutagu.

Niisamuti on kõik korras naabrimeestega, kellel kojupääsemiseks otsem tee läheb läbi tema hoovi – neil on olemas ka aiaväravavõti, et vajadusel seda kasutada. Undrest nimetab seda omamoodi naabrivalveks, kus naabrid üleaedsete majadel silma peal hoiavad.

Materjal Mõntust

Väidete peale, mis süüdistavad Undrestit mere kividest tühjaks vedamises ning nende ladumises ehitisse, viitab ta käega madala mere poole, öeldes, et tema pole merest ühtegi kivi välja vedanud.

Rannakaitse rajatise esimesed kivid olevat olnud need, mis teedevalitsusel kraavide puhastamisest üle jäid. Samuti olevat kaldaehitises ka Mõntu sadama vanad nõukogudeaegsed hooned, mis peale lammutamist said Türju randa veetud. “Mõntus ei ole ühtegi kivi vette tõugatud, vaid kõik on siia toodud,” kinnitab Undrest. “Lisaks on siin kive, mida inimesed ise on palunud mul nende põldudelt ära viia.”

Keskkonnainspektsioonis kestab aga jätkuvalt haldusmenetlus, milleks ettenähtud aeg ei võimalda veel niipea otsust teha. Varemalt on räägitud ajavahemikust kuni paar aastat.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 96 korda, sh täna 1)