Karjääridest nii ja teisiti (8)

Karjääridest nii ja teisiti

 

Saarte teedevalitsus on esitanud Saaremaa keskkonnateenistusele taotluse saada luba Koguvas dolokivi kaevandamiseks. Teedevalitsuse soov on kasutada seda maavara teede ehituseks ja korrashoiuks. See mõte tundub igati mõistlik, sest teedevalitsuse ülesanne ongi ju kanda hoolt oma piirkonna teede eest ja kõige rentaablim on selleks kasutada läheduses asuvat maavara.

Kuid soovis kaevandada just Koguvast on siiski päris suuri küsitavusi. Asub ju taotletav mäeeraldis Natura 2000 alal, kus enne mistahes projekti algatamist on vaja teha väga põhjalik uuring. Sellist uuringut nimetatakse keskkonnamõju hindamiseks ja selle uuringu tulemused tuleb avalikustada ning kohaliku rahvaga läbi arutada.

Sada korda mõõda, üks kord lõika

Maavara kaevandamise loa menetluse käigus algataski Saaremaa keskkonnateenistus kavandatava Koguva dolokivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise. Seda viib läbi inseneribüroo Steiger, kel on valminud keskkonnamõju hindamise esialgne aruanne. Kohalik rahvas on saanud aruandega tutvuda ning 26. novembril toimus Muhu põhikoolis selle avalik arutelu.

Arutelu oli osavõturohke ja häälekas ning leidis suurt vastukaja nii kohalikus kui ka üleriigilises ajakirjanduses. Mõistagi võtsid sõna ja tegid ettepanekuid põlismuhulased, kuid arvamust avaldasid needki, kel Saare maakonnaga enam igapäevast sidet pole. Ja mis siin salata – valdavalt ollakse karjääri rajamise vastu, seda kantuna just murest keskkonna pärast.
Kahtlemata ei mõju karjäär keskkonnale hästi, seega on inimeste mure igati õigustatud ja küsimused-arvamused asjakohased. Suur osa avalikust arutelust osavõtjatest ei kiitnud heaks esitatud keskkonnamõju hindamise aruannet, nõudes selle täiendamist. V

astused on vaja saada mitmetele küsimustele, näiteks millist mõju avaldab ümbritsevale loodusele dolokivi kobestamine puur- ja lõhketööde käigus, kui palju kaasneb nii selle kui ka purustatud materjali väljaveoga müra ning tolmu jne. Tõsi, puurimis-lõhkamistöid on küll väga vähe vaja teha ja neid saab sättida nii inimestele kui ka keskkonnale kõige sobivamale ajale, kuid inimeste hirme suurendavad varasemate aegade halvad mälestused dolokivi kaevandamisest (lõhkamine suurte laengutega ja maavara väljavedu).

Kõik küsimused peavad saama vastuse, arendajal ehk teedevalitsusel tuleb kõikidele probleemidele leida kõige keskkonnasõbralikumad lahendused. Kaevandamist saab lubada vaid siis, kui on täidetud kõik keskkonnanõuded ja tagatud elamisväärne elukeskkond.

Nii et lõplikku otsust Koguva kaevandamise poolt või vastu veel tehtud pole. Las keskkonnamõju hindamise eksperdid otsivad küsimustele vastuseid ja probleemidele lahendusi. Siingi peab paika vanarahva tarkus selle kohta, et enne lõikamist tuleb korralikult mõõta.

Killustiku taga tuleb ka teed näha

Keskkonnaministrina olen kahe käega keskkonna kaitsmise poolt. Keskkonna- ja looduskaitse korraldamine on ka keskkonnaministeeriumi üks põhikohustusi. Eesti looduskeskkond on unikaalne, meil on alles loomi, linde ning taimi, mis paljudes Euroopa riikides on haruldased. Hoiame siis oma loodusrikkusi ning suur tänu kõigile, kes seda teevad. Kuid looduse kõrval on oluline ka inimene. Ehk teisisõnu – me kõik, kes me siin riigis elame, soovime endale kaasaegset, mugavat ning ohutut elukeskkonda. Ikka sellesama kauni looduse rüpes…

Keskkonnaministeeriumi üks ülesanne on ka elukeskkonna ehk majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengu tagamine. Nimelt peab keskkonnaministeerium lisaks keskkonnakaitse korraldamisele korraldama ka loodusvarade kasutamist, ja seda nii keskkonna kui ka majanduse huve silmas pidades. Paraku oleme maavarade kasutamise korraldamisel sattumas seisu, kus ehitusmaterjalide põud koputab uksele.

Olemasolevatest karjääridest on kaevandatava maavaru ammendumas, uusi karjääre vajalikul määral avatud pole. Kruus, liiv ja ehituspaas on lõppemas, kuid majad koos vajalike vee-, kanalisatsioonitrasside ja muude kommunikatsioonidega ootavad ehitamist, uued teed rajamist, vanad teed remontimist. Need tööd on meie kõigi huvides ja selge, et kõige soodsam nii rahakoti kui ka keskkonna suhtes (ära jääb kulukas ja loodust saastav vedu) on kasutada just kohalikku maavara.

Üldise huviga arvestamine on üks väga oluline aspekt, millega peaksid nii riigi kui ka kohalikul tasandil otsuse langetajad kõigi teiste oluliste aspektide kõrval arvestama. Tasakaal on tähtis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 75 korda, sh täna 1)