Millega õpetajad rahul ei ole?

Eesti haridustöötajate liit korraldas ja viis läbi 14.–27. novembril 2005. a koostöös TLÜ rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi sotsioloogidega uuringu, milles püüti selgusele jõuda, kui palju aega kulus õpetamiseks ettevalmistamisele, õppetööle, klassijuhataja tööle, koolitustele ja enesetäiendamisele, dokumentatsiooni täitmisele, muudele tegevustele.

Selgus, et isegi küllalt detailne küsimustik ei sisaldanud kõike seda, millega õpetaja peab tegelema. Selgus seegi, et kuigi normkoormusega töötavate õpetajate ajakulu tundide andmisele peaks mahtuma 18–24 tunni raamidesse, kogu nädala töökoormus aga vastavalt vabariigi valitsuse määrusele 35 tunni sisse, kulub õpetajal kõigi tegevuste peale kokku tegelikult keskmiselt 50,1 tundi, sealhulgas 5,6 tundi nädalavahetusel. See on neile lubatust 15 tundi enam. Oluline on märkida, et vähem kui pool ajast kulub õpetamisele.

Millega õpetajad rahul ei ole, kui ometi lubati 1. jaanuarist 2008 õpetajate palka 20% tõsta? 20%-line palga alammäärade tõus tähendaks noorempedagoogi palga alammäära 2008. a 9360 krooni, pedagoogil 9912 kr, vanempedagoogil 11 328 kr ja pedagoog-metoodikul 13 680 kr (miinus maksud).

Rahandusministeeriumi 22. augustil k.a avaldatud prognoosi kohaselt on vabariigi keskmine palk 2008. aastal 12 976 kr. Seega jääb magistrina ülikooli lõpetanud noorempedagoogi palk 3616 kr väiksemaks kui prognoositav keskmine palk.

On väga kahtlane, et selline väljavaade innustaks noori andekaid ülikoolilõpetajaid kooli ennast tõestama tormama. Kui veel silmas pidada ajakirjandusest loetud ja telest nähtud õuduslugusid, kahaneks potentsiaalsete õpetajate entusiasm kardetavasti veelgi. 200 000 krooni stardiraha noorele kooli lõpetanud pedagoogile on tore küll, aga kui pärast viit sundaastat koolis saab ta ikka alla keskmise palka, mis sunniks teda siis koolis edasi töötama?

Kuulsin mõne aja eest lugu, kuidas üks noor pedagoog olla lahkunud koolist, sest ei kannatanud enam vanureid välja. Hea küll. Aga kujutage hetkeks ette, mis juhtuks siis, kui need niinimetatud vanurid ühel heal päeval käed kriiditolmust puhtaks pühiksid ja läheksidki koolist ära. Praeguse seisuga jääks järele suur tühi auk. Raudselt. Kuniks õpetajatööd väärilise palganumbriga ei väärtustata, ei ole lähitulevikus küll õpetajate järjekorda koolidirektorite kabinetiukse taga looklemas.

Jääb üle vaid loota, et praegu koolis töötavad pedagoogid omakorda paremaid jahimaid otsima ei tõtta. Olen nõus, et koolis (nagu muudeski töövaldkondades) töötab ka ebapädevaid õpetajaid. Mõnikord ongi nad kohatäiteks.

Õpetajate palga tõus vähemalt keskmisele tasemele annaks haridusasutuse juhil võimaluse valida oma lasteaeda või kooli parimatest parimad. Siinjuures jääb muidugi küsitavaks, kas parimatest parimad kooli ka keskmise palga peale tuleks, aga konkurss suureneks vahest siiski.

Eesti haridustöötajate liidu esitatud nõue tõsta järgmisest aastast pedagoogide palga alammäärasid 30% ei viiks neid veel vabariigi keskmise palga tasemele, kuid vähendaks olulisemalt seda vahet ja looks vähemalt eeldused küsimuse lähiaastatel lahendamiseks.

Kooliõpetajate palga alammäärade tasemest jäävad oluliselt allapoole koolieelsete lasteasutuste õpetajate palgad. Ainult vähestes linnades ja valdades on nende palgad võrdväärsed koolides töötavate pedagoogide töötasuga.

Valitsuse kavatsus eraldada 2008. a riigieelarves täiendavalt rahalisi vahendeid eesmärgiga tõsta koolieelsete lasteasutuste õpetajate palka ainult koolides töötavate noorempedagoogide palga alammäära tasemeni näitab nende õpetajate töö vähest hindamist.

Lasteaiaõpetajate kvalifikatsiooni- ja atesteerimise nõuded on samad mis kooliõpetajatel, järelikult ei tohi ka nende palgad ja puhkus erineda.
Loo lõpetuseks tooksin hariduse ja harituse kohta võrdluse majaehitusega: alusharidus oleks vundamendiks, alg-, põhi- ja keskharidus seinteks ning kutseõpe või kõrgharidus katuseks.

Siduvaks materjaliks oleks kodust pärit ellusuhtumine. Kui jätta ära ükskõik milline majaehituseks vajalik komponent, kukuks majake lihtlabasel viisil kokku. Maja sisu, see jah on aga inimlapse enda täita.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)