Suurkoolide laen võib õgida väikekoolide investeeringud (3)

Suurkoolide laen võib õgida väikekoolide investeeringud

 

Kuna Kuressaare linnavolikogu võttis 2007. aasta eelarve arutamisel vastu otsuse, mis kohustab linnavalitsust aastani 2019 kinni maksma Kuressaare gümnaasiumi ja Saaremaa ühisgümnaasiumi renoveerimistööd, siis võib juhtuda, et järgneva 12 aasta jooksul on sellega kinni pandud linna ülejäänud kolme üldhariduskooli – vanalinna kooli, Kuressaare põhikooli ja Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi – investeeringud.

Kõnealune probleem kerkis üles möödunud neljapäeval linnavolikogu istungil, kus ühe päevakorrapunktina oli arutlusel Kuressaare linna 2008. aasta eelarve. Linnavolikogu liikme Kuressaare põhikooli direktori Jaan Lemberi haridusinvesteeringuid puudutavale küsimusele vastas abilinnapea Kalle Koov selgelt ja lakooniliselt: järgmisel aastal jäävad need käesoleva aasta tasemele.

Kuna aga Kuressaare kahe suurema kooliga – s.o Kuressaare gümnaasiumi ja Saaremaa ühisgümnaasiumiga – seotud sihtasutused on koolihoonete renoveerimiseks võtnud kokku laenu 82 242 000 krooni (sellest summast moodustab KG sihtasutuse laen 47 182 200 krooni ja SÜG sihtasutuse oma 35 059 800 krooni), siis langetas linnavolikogu möödunud aastal otsuse, et alates 2007. aastast kuni aastani 2019 sihtfinantseeritakse KG ja SÜG sihtasutust nende laenude tagasimaksmisel.

Sisuliselt tähendab see otsus seda, et järgneva 12 aasta jooksul saavad Kuressaare kahe suurema kooli sihtasutused linnakassast 5 593 000 krooni aastas, millest läheb KG sihtasutusele 3 410 400 ja SÜG sihtasutusele 2 542 600 krooni. Käesoleva aasta sügisel taotles SÜG sihtasutus ühsigümnaasiumile mõeldud summa suurendamist 400 000 krooni võrra aastas, sest SÜG-i hoone renoveerimistööd – nii vähemalt väitis sihtasutuse juhatuse esimees Viljar Aro linnavalitsusele läkitatud kirjas – olevat kavandatust kallimaks läinud. Linnavalitsus jättis selle palve rahuldamata.

Selline raha kasutamine on aga tekitanud ohu, et kahe suurkooli sihtfinantseerimine võib järgnevaks 12 aastaks kinni panna Kuressaare ülejäänud kolme üldhariduskooli – põhikool, vanalinna kool ja täiskasvanute gümnaasium – investeeringud.

Haridusmaastik peab olema üks tervik

Linnavolikogu liige ja Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi direktor Ly Kallas ütles, et tal pole midagi selle vastu, et meie linna kaks suuremat kooli ilusad ja kaasaegsed välja näeksid.

“Tegemist on ikkagi meie maakonna esinduskoolidega,” rääkis Kallas. “Kuid saage minust õigesti aru – linna haridusmaastikku tuleks ikkagi vaadelda kui ühte tervikut. Ka väiksemad koolid vajavad investeeringuid, sest kui me nende käsutuses olevaid hooneid järgneva 12 aasta vältel absoluutselt ei renoveeri, siis need majad varisevad ju lihtsalt kokku.”

Ly Kallase sõnul muudab kogu olukorra veidi imelikumaks veel ka asjaolu, et eelolevast aastast võtab Eesti riik kasutusele hariduse rahastamise uue mudeli ja selle järgi on koolidele mõeldud investeerimiskomponent pearaha sisse arvestatud.

Lahtiseletatult tähendab see seda, et igal aastal saab iga kool riigilt remondiks raha vastavalt sellele, kui palju on koolis õpilasi ja kui palju on koolis klassikomplekte. “Meie koolile, so täiskasvanute gümnaasiumile, on riigilt eelolevaks aastaks ette nähtud summa 222 854 krooni,” märkis Kallas ja lisas, et kuna kõigi koolide summad on rahandusministeeriumi koduleheküljel täpselt välja arvutatud (vt http://www.fin.ee/?id=75340), siis on koolide direktorid selle rahaga ka arvestanud.

Kuna aga see riigi raha, mis on hariduse rahastamise uue mudeli järgi iga kooli investeeringuteks ette nähtud, saabub omavalitsusse ühtse summana (Kuressaare linna viie kooli kohta on see summa ligi 3,8 miljonit krooni), siis võib juhtuda, et omavalitsus jagab selle nii ära, et raha kõikide koolideni jõua.

“Võib-olla ma eksin,” ütles Ly Kallas, “kuid seni on mulle küll jäänud mulje, et me seda uue rahastamise mudeli järgi meie koolile ettenähtud summat ei näe, sest linn on ju endale võtnud kohustuse kuni aastani 2019 maksta kinni kahe suurema kooli renoveerimiseks juba tehtud tööd.”
Ly Kallas avaldas lootust, et see mulje on siiski petlik ja tegu on lihtsalt üksteisest möödarääkimistega. “Ma loodan, et juba lähiajal koguneb linnavolikogu koalitsioon, kus me peaksime kerkinud küsimused üksteisega selgeks rääkima.”

Väikekoolide kaitseks

Möödunud neljapäeval toimunud linnavolikogu istungil võtsid kõnealusel teemal Kuressaare linna väikekoolide kaitseks sõna veel ka mitu teist volikoguliiget.

Nii näiteks märkis Reformierakonna nimekirjas volikokku kandideerinud linnavolikogu aseesimees ja Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi hoolekogu liige Enn Rettau, et ei ole õige olukord, kus linnaeelarvest kaetakse vaid SÜG-i ja KG tehtud kulutusi. “Kõikidel koolidel peab olema võimalus remonttöid teha,” märkis ta, võrreldes kujunenud olukorda n-ö Suure ja Väikese Peetri fenomeniga, kus ühed koolid oleksid teiste hulgas justnagu mõnevõrra võrdsemad.

Keskerakonda kuuluv linnavolikogu liige ja Kuressaare vanalinna kooli hoolekogu liige Lea Kuldsepp märkis aga, et iga kool seisab nii kaua, kui tema eest hoolt kantakse. “Iga hoonet, ka koolihoonet on vaja igal aastal veidi remontida,” ütles ta. “Kui me aga investeeringud aastakümneks maha võtame, siis lakkab ka kool olemast.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)