Korralik arestimaja nõuaks uut hoonet

Korralik arestimaja nõuaks uut hoonet

 

Kuressaare arestimaja halva olukorra kohta Lääne politseiprefektuurile märgukirja saatnud õiguskantsler ei jää täiesti rahule politsei saadetud vastuskirjas toodud võimalike abinõudega olukorra parandamiseks, kuna need siiski ei taga kinnipeetavatele põhiõigusi.

Augustis Kuressaare arestimajas tehtud kontrollkäigu tulemusena saatis õiguskantsler Allar Jõks toona Lääne politseiprefektuurile märgukirja, kus taunis kinnipidamiskohas valitsevaid tingimusi.

Arestimaja kambrites puuduvat aknad ja korralik ventilatsioon, lisaks ei ole arestantidel võimalik toimetada oma ihuhädasid tualetis, vaid nad peavad leppima ämbriga, mis asub kambrinurgas, kus teostatavad toimingud on kõigile nähtavad. Ka lehkab arestimaja uriini järgi. Õiguskantsler ütles oma kirjas, et kinnipidamistingimused Kuressaares on ebainimlikud ning seetõttu tuleks vahialuste paigutamisest Kuressaarde hoiduda.

Uus maja päästaks

Lääne politseiprefekt Priit Suve ütles oma vastuskirjas õiguskantslerile, et kõik ressursid on praegu suunatud uue maja ehitamisele, mis peaks viimastel andmetel valmima 2009. aasta lõpus, lubatust kuus kuud hiljem.

Suuremaid ümberehitusi Kuressaare praeguses arestimajas teha ei ole võimalik, kuna maja on niivõrd amortiseerunud, lisaks on maja muinsuskaitse objekt. Õiguskantsleri nõunik Kaarel Eller ütles Oma Saarele politsei kirja kommenteerides, et vastuskirjast selgub, et olukorra paranemist Kuressaare arestimajas lähiajal kahjuks oodata ei ole.

Haisutõrjeks spetsiaalsed vahendid

Oma kirjas pöörab Suve peatähelepanu õiguskantsleri märkusele arestimaja ebasanitaarse olukorra kohta. Suve sõnul ei ole teenistusliku järelevalve käigus täheldatud mingit haisu, samuti juhib ta tähelepanu, et haisu ei tundnud ka maja külastanud Kanal2 reporter.

Kirjas tuuakse täpselt ära, kuidas ja milliste puhastusvahenditega ebameeldiva haisu vastu võideldakse. Elleri sõnul ei väldi aga haisuprobleemi lahendamine kinnipidavate põhiõiguste rikkumisi, nagu seda on viibimine aknata kambris, kus puudub klosett.

“Kirjas käsitletakse küll pikalt näiteks ebameeldiva haisu vastu rakendatavaid abinõusid, kuid sellest ei piisa kaugeltki kinnipidavate põhiõiguste tagamiseks,” märkis Eller.

Tualett kambrisse sõltub rahast ja muinsuskaitsest

Prefekt Suve puudutab vastuskirjas ka kõige problemaatilisemat punkti, s.o asjaolu, et kinnipeetav peab oma ihuhädasid rahuldama kambris asuvasse ämbrisse. “Selle probleemi lahendus oleks jällegi ehitustehniline, mida on võimalik teostada muinsuskaitse nõusolekul, ning sihtotstarbelise raha eraldamisel,” nentis Suve.

Ühe lahendusena nähakse kambrites nurga eraldamist kardinaga, et kinnipeetav ei peaks ihu kergendama kõigi nähes. Lisaks on Suve kinnitusel kavandamisel ka arestimaja päevakava ja töökorralduse muutmine selliseks, et ajal, mil ei kehti öörahu, oleks tagatud tualeti kasutamine.

Viibimine võimalikult lühiajaliseks

Politseiprefekti kinnitusel on karistuse ajalise pikkuse osas järgitud põhimõtet, et isikuid hoitakse arestimajas mitte kauem kui vaja. Kaarel Eller ütles oma kommentaaris, et Lääne politseiprefektuur ei nimetanud oma kirjas meetmeid, kuidas vähendada kinnipeetute arestimajas viibimise kestust, mistõttu tuleb antud probleemiga edasi tegeleda.

Elleri sõnul ei saa praegu siiski öelda, milliseid samme edaspidi konkreetselt ette võetakse.

Samuti ei haakunud politsei eriti teemaga, et oma initsiatiivil oleks võimalik teostada vähemalt arestantide esmast meditsiinilist kontrolli kohapeal. Suve sõnul tegeletakse esmase meditsiinilise kontrolli küsimustega politseiameti tasandil ning ta loodab, et asi siiski lahenduse leiab.

Õiguskantsleri nõunik Kaarel Eller tõdes, et paljud probleemid ei ole ainult Kuressaare arestimaja omad, vaid on üleriigiline probleem.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 139 korda, sh täna 1)