Maakeskkooli jätkusuutlikkusest ja vajadusest kogukonnale (1)

Maakeskkooli jätkusuutlikkusest ja vajadusest kogukonnale

 

Veel mõni aeg tagasi oli käibel põhimõte, et algkooli laps peaks saama hariduse kodu lähedalt (külast), põhihariduse oma vallast ja keskhariduse oma maakonnast.

 Laste sündimuse vähenemine ja tõmbekeskuste (loe: linna) mõju suurenemine on mõjutanud oluliselt koolivõrgu (taand)arengut. Kõik koolid, kus õpilaste arv on aastate jooksul vähenenud, peavad oma jätkusuutlikkust tõestama: kui mitmeks aastaks jagub õpetajatele õpilasi õpetamiseks, palju on tasemel õpetajaid ning kas lapsevanemad ja omavalitsus kui omanik on pakutava õpetamise tasemega rahul.

Väikseid algkoole on kinni pandud, põhikoole on reorganiseeritud lasteaed-põhikoolideks või algkoolideks põhjusel, et lapsi ei ole piisavalt ja omavalitsusele käib kooli ülalpidamine üle jõu. Praeguseks on olukord sealmaal, et normaalseks peetakse olukorda, kus kool ei tohiks olla põhikooli õpilasele kaugemal kui 30 kilomeetrit.

Keskhariduse omandajale pole kooli kaugus kodust kilomeetritega määratletud. Lapsevanemal on haridusseaduse alusel antud õigus valida lapsele kool hariduse omandamiseks eeldusega, et selles koolis on vabu õppekohti. Kindlasti eelistab lapsevanem kooli, mis asub kodule võimalikult lähedal, ja hea oleks, kui ka antava-saadava hariduse tase oleks vastuvõetav ning ootuspärane.

Omavalitsuse kohustus on pakkuda haridusteenust kohustusliku haridustaseme ulatuses (põhikooli tase) ja kindlustada ka õpilaste transport lähimasse kooli siis, kui vajalikul tasemel haridusteenust ei saa pakkuda omavalitsuse territooriumil.

Kui ennevanasti oli ühes korralikus vallas kirik, kool ja kõrts, siis nüüd on hea, kui üks neist olemas on, ja veel parem, kui see oleks kool. Leisi vallas on olemas neli kirikut ja keskkool. Kui elujõulised on kirikukogudused, seda ma ei tea. Kuid tean, milline on Leisi keskkooli elujõud ehk jätkusuutlikkus.

Tõsi, õpilaste arv väheneb aasta-aastalt, kuid vähenemine pole nii drastiline, et peaks kooli sulgemisohus elama. Korduvalt on tõstatatud küsimus, kui kauaks jagub meil tööd keskkoolina? Minu vastus on ühene – nii kauaks kuni omavalitsus seda vajalikuks peab ja selle ülalpidamisega hakkama saab. Seni pole vald tõstatanud kooli reorganiseerimise küsimust. Õpilaste arv võib langeda gümnaasiumiosas alla kriitilise taseme, kuid me peaksime selle üle elama ja jätkama oma tööd senises staatuses.

Me ei tööta koolis selle nimel, et reorganiseerida kooli põhikooliks, ega ka selle nimel, et iga hinna eest säilitada keskkooli vaid selle nimel, et arendada kooli keskkoolina.

Haridustulemuse pärast me pilku maha lööma ei pea. Kõik lõpetajad, kes on meie koolist lõputunnistuse saanud ja soovinud õpinguid jätkata, on seda ka teinud. Riigieksami tulemused on olnud head võrrelduna nii maakonna kui ka vabariigi tasemega. Olen seisukohal, et pole tähtis, kus sa haridust omandad, vaid see, kuidas sa seda teed!

Tähtis on pühendumus ja soov saada võimetekohane haridus. Häid tulemusi võib saavutada ka kodus õppides, aga see on märgatavalt raskem kui õppimine kollektiivis ja kogenud õpetaja kaasabil. Viimastel aastatel on meie põhikooli lõpetajad valdavalt jätkanud õpinguid oma kooli gümnaasiumiosas, moodustades tugeva tuumiku. Julgen väita, et meie õpilased usaldavad meie kooli haridustaset ja on rajanud oma õpingute jätkamise plaanid oma koolile.

Meie ülesanne on nende ootusi mitte petta ja pakkuda lisaks õpivõimalustele ka lisavõimalusi klassi- ja kooliväliseks tegevuseks. Meil on ette näidata head tulemused nii õppetöös kui ka isetegevuses ning spordis. Ka õpetajate professionaalne tase on meil hea ja ei jää alla linnakoolide tasemele. Pigem võiks öelda, et meie õpetajate nõudlikkus on suurem kui linnakoolides.

Regionaalpoliitilisest seisukohast leian, et maakonnas peab olema ka maagümnaasiume, et elu maal välja ei sureks. Mida kauem laps saab elada kodus, seda turvalisemalt ta end tunneb, seda enam kodukohaga kokku kasvab. Ka on maalapse ülalpidamiskulud kodus väiksemad. Kõigile lastele pole linnakeskkond ja suurkoolid vastuvõetavad ja nad vajavad maalähedust ehk kodust õhkkonda.

Leian, et keskharidust ei pea ilmtingimata omandama linnas põhjendusega, et sealt saab parema hariduse. See on pigem müüt. Jah, valdavalt on gümnaasiumi riigieksamite pingereas esirinnas linnakoolid ja eelkõige nn eliitkoolid. Kuid seal nimekirjas on eesotsas ka mainekaid ja nn tavamaakoole.

Eliitkoolid peavadki esirinnas olema, sest kui need seal ei oleks, siis ei õigustaks need oma eksistentsi. Valivad need koolid ju endile õpilasi teeninduspiirkonna üleselt ehk üle riigi. Maakoolidele jäävad valdavalt õpilased nende endi teeninduspiirkonnast ehk kodu- või lähivallast. Neile koolidele tuleks tunnustust avaldada töö eest, mida nad teevad ka nende õpilastega, kes ei pääsenud n-ö marjamaale ehk väljavalitute hulka. Siinkohal avaldan ma tunnustust oma kooli õpetajatele.

Ka võib mõelda sootuks linnakeskselt ja öelda, milleks meile maale kool, mille ülalpidamine on kallis! Maksta palka õpetajatele, kulutada miljoneid koolimaja halduskuludeks ning õpilaste transpordiks. Milline vaev ja vastutus. Parem sulgeme kooli, saadame lapsed linna kooli ja ei mingit muret rohkem, kui katta õpilaste transpordikulud. Kokkuhoid missugune! Kuid see on vastutustundetu mõtteviis oma kogukonna suhtes. Peagi leiab kohalik inimene, et temast ei peeta lugu ja ta ei ole siin vallas vajalik enama kui maksumaksjana.

Mõistlik vallavanem teeb kõik selleks, et vallaelanik saaks võimalikult palju riiklikke teenuseid kodu lähedalt. Et valla elanik tahaks just siin oma perega elada ja siin oma Eesti asja ajada. Meie vallavanem on mõistlik inimene. Eestimaa pole ainult Tallinn ja Tartu ning Saaremaa pole ainult Kuressaare. Elamisväärseid kohti on ka mujal.

Mõistlik on arendada ja elus hoida kogu Eestimaad. Mina ei toeta suurvalla ideed! Kohalike asjade üle saab otsustada ikka inimene kohapeal, mitte mõni kauge riigiisa, kes mõtleb enesekeskselt, arvates, et ajab riigiasja. Piiratud ressurss jääb nii või teisiti piiratud ressursiks ka suurvalla puhul ja kontsentreeritus aina süveneb linna kasuks.

Kogu loos on vähe juttu olnud rahast. Seda on pigem alati puudu kui üle, kuid kes ütles, et seda tuleb kulutada ainult linnaelu arendamiseks. Hea tahte juures on võimalik arendada kogu riigi territooriumi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 43 korda, sh täna 1)